Kalamaja krundilt on päevavalgele tulnud ligi 15 000 keskaegset eset

Seitsmesed

Arheoloogid on Tallinnas Kalamajast umbes tuhande ruutmeetri suuruselt alalt leidnud ligi 15 000 keskaegset eset, tegemist on Eesti keskaja suurima arheoloogiline leiukogumiga, mille teeb erakordseks ka asjaolu, et leiumaterjal pärineb kitsast perioodist, vahendab BNS.

Väljakaevamised Tallinnas Kalamajas aadressil Väike-Patarei 1/Jahu 6 kinnistul algasid tänavu kevadel, kaevamisi juhatava arheoloogi Rivo Bernotase sõnul on praeguseks läbi kaevatud umbes tuhande ruutmeetri suurune ala ning teist samapalju on vaja veel läbi kaevata. Bernotase sõnul on leiumaterjal pärit kultuurkihist, mis on keskmiselt umbes 90 sentimeetri paksune. Kihist pole leitud ehitiste konstruktsioone, mis Bernotase sõnul viitab tõenäoliselt sellele, et mereäärse madala krundi kõrgust on tõstetud vanalinnast toodud pinnase ja prügiga.

Leiumaterjal viitab Bernotase hinnangul sellele, et krundi tõstmiseks on kasutatud pinnast lammutatud pühakoja ja kingsepatöökoja või nahatöökoja asupaigast ning ilmselt on ala elutegevuseks kasutusele võetud 16. sajandi esimesel poolel.

Bernotase sõnul on praeguseks läbi kaevatud umbes tuhande ruutmeetri suurune ala ning välja on tulnud umbes 15 000 erinevat leidu. Tema sõnul on tegemist Eesti keskaja suurima arheoloogilise leiukogumiga.

Tallinna Ülikooli vanemteadur, arheoloog Erki Russow märkis, et Eestis on väljakaevamistel välja tulnud ka suuremal hulgal leide, näiteks Tallinnas Tartu maantee 1 krundilt tuli välja umbes 21 000 eset ning Tartu Hansakvartali kaevamistelt rekordilised 28 700 eset. Samas on need leiud tulnud välja suuremalt alalt ning leiumaterjal on pärit pikast ajavahemikust, keskajast kaasajani välja. Valdav osa Kalamaja krundi leiumaterjalist on Bernotase sõnul pärit aga 15. sajandi lõpukümnenditest ehk perioodist, mida võib nimetada keskaegse Tallinna tippajaks. Noorim kinnistult leitud münt on Bernotase sõnul  Tartu piiskopi Johannes II Bertkowi (1473–1485) ajal vermitud penn.

Bernotas märkis, et leiud on keskaegse Tallinna materiaalse kultuuri uurimise seisukohast äärmiselt põnevad ja  üliolulised. "Krundil leidub kõike seda, mida me vanalinnast peaksime leidma, aga ei leia," sõnas ta. "Neist leidudest on võimalik saada sissevaade ühe perioodi materiaalsesse kultuuri," lisas Russow.

Russow tõi leidude seast esile 15. sajandist pärit elevandiluust kujukest, mis kujutab viimsel kohtupäeval troonivat Kristust. "See on üks tippleide," sõnas ta ja lisas, et ese on haruldane ka Euroopa kontekstis. Russow märkis, et kuju, mille tagaküljele on kraabitud ka omanikumärk, on väga hästi säilinud ning võimalik on taastada isegi kuju algne värviskeem.

Ka sõnas Russow, et kinnistult on leitud kokku 25 keskaegset palverännumärki või märgi katket. Seni on selliseid märke Eestis leitud 20. "Leiud kinnitavad kirjalikke teateid keskaegse Tallinna elanike palverännu sihtpunktide kohta," sõnas Russow. Samas on leitud palverännumärkide seas ka sellistest paikadest pärit märke, mida siinsed kirjalikud allikad palverändude sihtkohtadena ei maini.

Russow tõi haruldaste leidudena esile ka vitraažide tükke.

Asjaolu, et leiumaterjali seas on palju religiooniga seotud esemeid, võib Bernotase hinnangul viidata sellele, et krundi pinna tõstmiseks on kasutatud mõne  naabruses asunud pühakoja lammutusrusu. Tema sõnul võis selleks olla näiteks Jeruusalemma kabel, mille asupaik ei ole teada, või praeguse Rannamäe all asunud Gertrudi kabel

„Väga harukordsed on 15. sajandist pärinev keskaegse muusiku kujutisega aknaklaasi katke ja 14.-15. sajandi gooti stiilisugemetega arvatavalt müütilise loomaga sõrmus,“ ütles Bernotas.

Nii Bernotas kui ka Russow tõid esile, et Jahu tänava krundilt on välja tulnud palju väga hästi säilinud orgaanilist leiumaterjali - puitu, nahka ja tekstiili. "Tekstiili leiud on Tallinna kontekstis haruldased," märkis Russow ning lisas, et leidud on säilinud sedavõrd hästi, et neid on võimalik rekonstrueerida.

Leidude seas on näiteks malendeid, täringuid (sealhulgas esimene Eestist leitud 14.-15. sajandist pärit luust täring), nooleotsad, kahurikuulid, keraamikat, erinevaid tööriistu, kirveid ja nuge, kaubaplomme, kirjutusvahendeid, ehteid, vöönaaste ja muud.

Bernotas märkis, et läbikaevamist ootab veel umbes tuhande ruutmeetri suurune ala ning kaevamised jätkuvad kogu suve.

Kommentaarid puuduvad