Homme
18. nov
3...7
1...6
Ülehomme
19. nov
0...4
-1...3

Eesti

Riigikontroll: hädaolukordadeks valmisolek ei ole süsteemselt tagatud

Foto: Phovoir/Scanpix
11:56 21. juuni 2018
Autor: Seitsmesed
Allikas: BNS

Riigikontrolli hinnangul ei ole Eesti sisejulgeolekut ohustavateks hädaolukordadeks valmisolek süsteemselt tagatud, asutused toimivad sageli eraldiseisvalt ning palju tehakse topelttööd, vahendab BNS.

Riigikontrolli auditist selgub, et sisejulgeolekut ohustavate sündmuste riskide analüüsimiseks kulutatakse Eestis palju tööaega, aga riskide maandamise meetmeid süsteemselt ellu ei viida, edastas riigikontroll. Hädaolukordade lahendamise eest vastutavatel asutustel napib seetõttu infot, millised riskid on maandatud ja millised mitte.

Audit näitab, et haiglad ega kiirabi ei suuda pikemaajalise kriisi korral osutada vältimatu abi teenust, kuna sõltutakse elektrist, küttest, veest jms, mille autonoomseks tagamiseks investeeringute tegemine igal asutusel eraldi on ebamõistlikult kulukas.

Riigikontroll keskendus hädaolukorra riskide analüüsi ja nende maandamise protsessile massilise korratuse, äkkrünnaku, pantvangi võtmise, ulatusliku küberintsidendi, tulekahju, plahvatuse või varingu näitel. Need on sündmused, mis võivad saada alguse kellegi kuritahtlikust tegevusest ning on ohuks riigi sisejulgeolekule.

Audit tõi välja, et päriselus toimetavad asutused paljuski veel eraldiseisvalt, üksteise tegemistest teatakse vähe, seetõttu tehakse ka ebamõistlikku topelttööd ning kokkuvõttes kannatab seeläbi laiapõhjaline riigikaitse. "Teame, et maailmas ei alga konfliktid sõja kuulutamisega, vaid kõik hakkab pihta pigem varjatult, sisejulgeolekut ohutavate sündmustena. Selle taustal on selge, et laiapõhjalisest riigikaitsest rääkides ei saa sisejulgeolekut ohustavaid sündmusi käsitleda riigikaitsest eraldi," ütles auditijuht Meelis Peerna.

Audit toob esile, et sisejulgeolekut ohustavate riskide analüüsimiseks kulutatakse palju tööaega, aga selle tulemusi ei kasutata riskide maandamiseks tõhusalt. Riskianalüüs toimub kahe paralleelse protsessina: a) riigikaitse arengukava sisendiks tehakse riigikaitse ning julgeolekuasutuste seaduse alusel riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ohustavate riskide hinnang ja b) hädaolukorra seaduse alusel tehakse sisejulgeolekut ohustavate hädaolukordade riskide analüüs.

Kahe eraldiseisva riskianalüüsiga tuvastatud riskid on sarnased, kuid nende maandamiseks seatud eesmärgid on kohati erinevad ning meetmed ei ole alati seotud kriitiliste võimelünkadega. Kokkuvõttes kulutatakse sarnaste riskide väljaselgitamiseks kahekordne tööaeg, kuid hädaolukorra riskianalüüse ei kasutata sageli sisendina asutuste tegevuste planeerimisel.

Hädaolukordi lahendavad asutused ei tea, kas ja mil määral on teistes asutustes või ka asutuses endas astutud samme riskianalüüsides tuvastatud riskide maandamiseks.

Ka selgub auditist, et hädaolukorra lahendamist juhtivatel ja sellesse kaasatud asutustel puudub terviklik ülevaade sellest, kuidas on rakendatud meetmeid, mis riskianalüüsides on ette nähtud hädaolukordade ennetamiseks või tagajärgede leevendamiseks.

Kriisiõppuste korraldus ei taga, et õppuste käigus tehtud järeldustest õpitakse. Praktikas tähendab see ka seda, et õppustel kipuvad vead korduma, kuna tuvastatud puudujäägid ei jõua tööülesandena kellegi lauale.

Vältimatut abi osutavate tervishoiuasutuste, nagu näiteks haiglad ja kiirabi, seas on neid, kes ei ole suutelised kriisisituatsioonis oma teenust piisava aja jooksul iseseisvalt osutama. Vältimatu abi osutamine haiglate ja kiirabi poolt sõltub muudest elutähtsatest teenustest, nagu näiteks elekter, küte ja vesi, mida mitmed tervishoiuasutused ei ole valmis ise piisavalt pika aja jooksul tagama. Puudujäägid elutähtsa teenuse pakkujate iseseisvas võimekuses oma toimepidevust tagada on olnud teada nii sotsiaalministeeriumile, terviseametile, siseministeeriumile kui ka teistele elutähtsa teenuse osutamise korraldajatele. Valitsus on otsustanud, et sotsiaalministeerium peab probleemi lahendama 2020. aastaks, kuid puudub selgus, kuidas seda rahastada või kulusid jaotada.

Positiivne on see, et aasta tagasi jõustunud hädaolukorra seadust rakendatakse järk-järgult, koostatakse mitmeid rakendusakte ning auditis hõlmatud ministeeriumid ja muud asutused ei eita probleemide olemasolu.

Auditiaruande terviktekstile on kehtestatud juurdepääsupiirang ja see on mõeldud lähema viie aasta jooksul vaid asutusesiseseks kasutamiseks. Avalik on vaid aruande kokkuvõte.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Sinu nimi:*
Telefon:
Kommentaar:*
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!

Mida toob novembrikuu Sinu tähemärgile?