Viie aastaga on Elroni rongidega tehtud üle 30 miljoni sõidu

Elroni kaubamärki kasutava riigifirma Eesti Liinirongide AS-i teatel jõudsid viis aastat tagasi 1. juulil liinile uued rongid, millega on selle aja jooksul tehtud üle 30 miljoni sõidu.

"Viie aasta jooksul, mil Eesti raudteid mööda on sõitnud oranžid Elroni rongid, on tehtud kokku üle 30 miljoni sõidu," sõnas ettevõtte juhatuse esimees Olle Tischler. "Viie aasta jooksul on rongid kokku läbinud enam kui 22,5 miljonit kilomeetrit. Kõige enam on kilomeetreid läbinud neljavagunilised linnadevahelised rongid, millest näiteks Pahleni nime kandval rongil täitus just miljon kilomeetrit."

Tischleri sõnul täitub lähinädalatel maagiline läbisõidunumber veel mitmetel rongidel, mille järel tehakse neile ka suuremaid hooldustöid. Elroni 38 rongist on pea kogu rongipark üheaegselt kasutuses – kokku on ettevõttel üle 200 väljumise päevas ning rongid läbivad ühes ööpäevas keskmiselt 14 800 kilomeetrit ehk kujundlikult öeldes linnulennult Eestist Lõuna-Koreasse ja tagasi.

Kui 2014. ja 2015. aastal kasvas reisijatevedu hüppeliselt, siis viimastel aastatel on rongiga reisijate arv kasvanud stabiilselt. Tischler tõi esile, et elektrirongide populaarseim liin on olnud viie aasta koondarvestuses Tallinn-Paldiski, kus ühe aasta sõitude arv küündib üle miljoni. Pikemate liinide osas tehakse enim sõite Elroni rongidega Tallinn-Tartu liinil. Järjest populaarsemaks on muutunud rongiga reisimine ka Tallinnast idasuunal: liiklus Tallinna, Narva, Jõhvi ja Rakvere vahel kasvab praegu umbes 70 protsenti aastas.

"Kuigi võiks arvata, et rong on mugav eelkõige linnadevaheliseks reisimiseks, siis kõige enam kasutatakse rongitransporti tegelikult Tallinnas linnasisesteks sõitudeks," sõnas Tischler ja märkis ühtlasi, et suurimaks eeliseks autosõidu kõrval on rongisõidu kiirus ning usaldusväärsus, kuna umbes 99 protsenti reisidest toimuvad plaani järgi.

Tischler lisas, et kui viis aastat tagasi alustasid uued rongid üle Eesti sõitmist, hakkaski järjest enam reisijaid just rongi eelistama – kui alguses võis täheldada muutustega kaasnevat negatiivset tarbijakäitumist, siis viimastel aastatel on Eesti inimesed õppinud ka märkama ja tänama.