Eesti metsades algas kolmapäevast karujahihooaeg, mille vältel võib küttida kuni 61 karu. Kõige enam tohib karusid küttida Ida-Virumaal, kus neid võib lasta 14, teatas keskkonnaameti BNS-ile. Lääne-Virumaal tohib lasta 11 karu, sellest kaks on eriloa alusel juulis juba kütitud. Harjumaal tohib lasta üheksa, Jõgeva- ja Järvamaal kummaski maakonnas viis, Põlva-, Rapla- ja Tartumaal igas maakonnas neli, Viljandimaal kolm ning Pärnumaal kaks karu. Hiiu-, Saare-, Lääne-, Valga- ja Võrumaal tänavu karusid küttida ei tohi. Keskkonnaameti teatel elas Eestis eelmise aasta sügise seisuga 700 karu, samapalju elas neid siin ka ülemöödunud aastal. Karu käekäigu üks indikaator on sama-aastaste poegadega pesakondade arv. 2017. aastal registreeriti Eestis kokku 65 sellist pesakonda. See on mõnevõrra vähem kui mullu, pikemat perioodi vaadeldes viitab see aga jätkuvalt karude arvukuse taastumisjärgsele stabiliseerumisele. Lisaks suurenenud siginud emasloomade arvule paistavad viimased neli aastat silma ka kõrge pesakonna keskmise suurusega, mis on jäänud vahemikku 2,15–2,58. Sama number varasema perioodi kohta oli 2,1. Siginud ehk poegadega emakaru küttimine on jahieeskirja järgi keelatud. Maakondlike küttimiskvootide määramise aluseks on kahjustuste esinemise sagedus ja kahju tekitanud isendite arv kahjustuspiirkonnas. Maakonna limiit omakorda on jagatud jahipiirkondade vahel ning rohkem on suunatud küttimist neisse piirkondadesse, kus kahjustusi on viimasel paaril aastal kõige rohkem esinenud. Karu küttimismahu määramisel on arvestatud, et tegemist on kaitsealuse liigiga Euroopas ning Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Küttimine on lubatud ainult kiskjakahjustuste ennetamise ja vältimise eesmärgil. Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini. Möödunud aastal kütiti Eestis kokku 54 karu, limiit oli 56. Tühista Δ Kommenteeri Kommentaarid puuduvad