Töötute arv kasvas juulis võrreldes aastataguse ajaga 1,3 protsenti 29 992 inimeseni, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,6 protsenti. Töötute arv on kasvanud töövõimereformi mõjul, selle aasta juuli lõpu seisuga oli töötuna registreeritud 7 protsenti enam vähenenud töövõimega inimesi kui möödunud aastal. Vähenenud töövõimega töötuid oli juuli lõpus 9626 ehk 32 protsenti registreeritud töötutest, teatas töötukassa. Võrreldes eelmise kuuga suurenes juulis registreeritud töötute arv 1,7 protsendi võrra. Registreeritud töötuse määr oli juulis kõrgeim Ida-Virumaal 8,6 protsendiga ja madalaim Saaremaal 3,1 protsendiga. Juulis oli töötukassal vahendada ligi 10 000 töökohta. Uusi tööpakkumisi lisandus juulis üle 4500. Töötukassa abiga asus juulikuus tööle või alustas ettevõtlusega üle 3300 inimese, sealhulgas ka 814 vähenenud töövõimega inimest. Töötukassa maksis juulis töötuskindlustushüvitisi kogusummas 4,1 miljonit eurot, kindlustushüvitist koondamise korral veidi üle miljoni euro ning tööandja maksejõuetushüvitisi 266 000 eurot. Juulis tegi töötukassa 3695 töövõime hindamise otsust. Neist üle poole juhtudel ehk 57 protsendil määrati inimesele osaline töövõime. Töövõimetoetust maksti juulis enam kui 56 000 inimesele kogusummas 15,3 miljonit eurot. Registreeritud töötuse statistika kajastab nende töötute arvu, kes on ennast töötukassas töötuks registreerinud.
