Reedel Paides arvamusfestivali raames toimunud arutelul märkis president Kersti Kaljulaid, et Eesti eesmärk ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kandideerides on Eesti eesmärk viia Julgeolekunõukokku kõik küberjulgeoleku ja tehisintellektiga seotud lahendused, millega ei ole julgeolekunõukogu seni tegelenud. "Lisaks sellele, et loomulikult seisame väikeriikide huvide eest, oleme seal koos loomulikult oma Euroopa Liidu partneritega, on meil täiesti selge plaan, et kõik küberjulgeolekuga ja tehisintellektiga seotud teemad tuleb viia Julgeolekunõukogu laua taha. Sest rahvusvaheline seadusruum on selles valdkonnas selge arengupeetusega. Nii nagu kliimaküsimuse viis julgeolekunõukokku laua taha Uus-Meremaa – suhteliselt väike riik –, nii kavatseb Eesti anda oma panuse justnimelt küberohtudega seotud probleemidele lahenduse otsimisse," ütles Kaljulaid. Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti sõnul ei olnud 2005. aastal, kui Eesti oma kandidatuuri esitas, küberjulgeoleku oht ka Eestis nii täpselt teadvustatud. "Küberdimensioon on praegu uus, aga ülejäänud aspektid, mis tulenevad meie kogemustest muutuste tegevusest ja mis puudutab keerulist pilti Venemaa naabruses olemisest, olid toona olemas. See võiks olla see agenda, mida me ajama hakkame, kui meid Julgeolekunõukokku valitakse, ajama hakkame," märkis Paet. Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul ei ole ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme positsiooni aseaine ega julgeolekugarantii sellele, mida pakub Eestile NATO. "Mis see aga annab, annab kaks olulist aspekti, Eesti enda tõsiseltvõetavus ning vajaduse korral võimaluse korral näidata oma olemasolu riikidele, kes kas täna ei tea või ei aima meie riigi sisu." Julgeolekunõukokku kandideerimise kampaania on andnud võimaluse Eestit tutvustada ning arendada kahepoolseid suhteid riikide või regioonidega, millega suhtlemiseks pole varem olnud aega või ressursse, ütles Mihkelson. "See on suurepärane võimalus tegelikult nii Eesti lippu näidata kui sellele järjetegevusi leida." Riigikogu liige Mart Nutt lisas, et Eestit nähakse edumeelse ning väga arenenud riigina ning paljud riigid tunnevad huvi Eesti tehnoloogiliste lahenduste vastu, mida saab ka julgeolekuvaldkonnas rakendada. Eesti teatas oma huvist kandideerida juba 2005. aastal, kuid aktiivse kampaania käivitas 2017. aasta 13. juulil ning pärast seda on Eesti riigijuhid, poliitikud ja diplomaadid kohtunud kaugelt rohkem kui 100 riigi esindajatega. ÜRO Julgeolekunõukogu valimistel kandideerivad riigid regionaalsete gruppide põhiselt, mida on kokku viis: Lääne-Euroopa ja teised riigid; Ida-Euroopa; Aasia; Ladina-Ameerika ja Kariibid; Aafrika. Eesti on Ida-Euroopa grupis ning sinna kuuluvate riikide hulgast valitakse üks Julgeolekunõukogu mittealaline liige. Eestiga samaaegselt kandideerib ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale Ida-Euroopast ka Rumeenia. Eesti ei ole varem ÜRO Julgeolekunõukogu liige olnud. Rumeenia on nõukokku kuulunud neljal korral. Hääletus, kus selguvad uued Julgeolekunõukogu mittealalised liikmed, peetakse ÜRO-s 193 riigi osavõtul 2019. aasta juunis. Reedel arvamusfestivali raames toimunud arutelus osalesid president Kersti Kaljulaid ja Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kampaania toetamise nõukoja esindajad Urmas Paet, Marko Mihkelson ja Mart Nutt. Arutelu juhtis Daniel Erik Schaer.
