Metsavarguste arv on alates 2000. aastast järsult vähenenud ning eelmisel aastal toimus metsas 35 korda vähem rikkumisi kui sajandivahetusel. Kui 2000. aastal toimus Eesti metsades 2267 rikkumist, siis mullu kõigest 65, samuti kahanes 17 aastaga trahvide arv 884 trahvimise juhtumilt mullu 56-ni ning alustatud kriminaalmenetluste arv 352 menetluselt seitsmeni, kirjutab esmaspäevane Postimees. Metsavarguste vähenemisele on kaasa aidanud muutunud turg, kuna aastaid oli puidu hind tasemel, mis ei tasunud riski ära. Näiteks peavad metsarikkumises süüdi tunnistatud peale trahvi maksma kinni ka tekitatud keskkonnakahju. Need summad võivad küündida kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Niisamuti on metsaseadusse lisatud hulk klausleid, mis aitavad metsavargusi ära hoida - kui 1990. aastate lõpul sai metsavarguse korraldamises süüdistada vaid korraldajata, siis edaspidi sai süüdistada ka inimesi, kes olid palgatud metsa raiuma ja metsamaterjali kokku vedama või ka näiteks autojuhti, kes vedas metsamaterjali metsast ära, kirjutas Postimees. Samuti hakati umbes 15 aastat tagasi kahtlaste raiete puhul metsatehnikat asitõendina hoiule võtma. Metsavargusi aitab ära hoida ka muutunud majanduskeskkond. Suur osa metsaomandist kuulub nüüd ettevõtetele, kellel on oma metsast parem ja alalisem ülevaade, kui näiteks kuskil kaugemal linnas elaval metsaomanikul. Tehingud metsamaterjalidega on jälgitavad ja suuri koguseid ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali on ettevõtjal keeruline turustada. Ebaseaduslikult raiutud raielangid tulevad välja ka näiteks metsakorralduse käigus, märgib Postimees. Kõik see ongi viinud selleni, et metsa varastatakse haruharva, kuid sahkerdamist kohtab ikka. Keskkonnainspektsiooni töölaual olid mullu eeskätt juhtumid, kus harvendusraie tegemisel raiuti mets lubatust hõredamaks või tehti lageraiet lubatust nooremas metsas, kirjutab Postimees.
