Eesti Panga ökonomisti Sulev Perti sõnul on hinnakasvu haripunkt läbitud ning edasine hinnatõus saab olema lauge, vahendab BNS. "Novembris kujunes Eesti tarbijahindade kasvuks 3,4 protsenti. Hinnakasvu 4,4 protsendini ulatuv haripunkt jäi oktoobrisse ja üle mitme kuu näitas inflatsioonitempo taas raugemismärke," ütles Pert pressiteate vahendusel. Ökonomisti sõnul alanes inflatsioonimäär peamiselt toornafta odavnemise tõttu maailmaturul, mistõttu vähenes mootorikütuste hinnakasv kuuga 20 protsendilt 9 protsendile. "Toidukaupade hinnad pole aastaga palju kallinenud ja varasemate hinnatõusude mõju on järk-järgult vaibunud. Põua tõttu on tänavu põllumajandussaak kogu Euroopas viletsam, kuid praegused andmed viitavad võimalusele, et edasine hinnatõus on lauge," märkis ta. Toidutoormete hinnad maailmaturul on ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel 2018. aasta teise poole jooksul järjepidevalt langenud. Euroala inflatsioon püsib Eesti näitajast aeglasem ja novembris aeglustus see 2 protsendini. "Selle aasta jooksul on Eesti hinnakasv ületanud euroala oma keskmiselt 1,7 protsendipunkti võrra. Eesti kiirema hinnakasvu peapõhjuseks on aktsiisitõusud, mille panus ulatub 0,6 protsendipunktini. Ka teenuste hinnad on Eesti hoogsama palgakasvu tulemusel kasvanud siin märksa kiiremini," ütles Pert. 2018. aasta keskmine hinnakasv ületab 3 protsenti, kuid järgmise aasta inflatsioon jääb keskpanga hinnangul madalamaks kui 3 protsenti. Statistikaamet teatas reedel, et novembris langes tarbijahinnaindeks oktoobriga võrreldes 0,5 protsenti ja võrreldes möödunud aasta novembriga kerkis tarbijahinnaindeks 3,4 protsenti. Kaubad olid 2017. aasta novembriga võrreldes 2,5 protsenti ja teenused 5 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes tõusnud 7,5 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 2,2 protsenti.
