Suhteline vaesus kasvas mullu 22,6 protsendini Eesti elanikkonnast

Seitsmesed

Möödunud aastal elas suhtelises vaesuses 22,6 protsenti Eesti elanikkonnast, seejuures suurenes suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus varasema aastaga võrreldes 1,6 protsendipunkti, vahendab BNS.

Suhtelise vaesuse näitaja tõus tuleneb asjaolust, et varem suhtelise vaesuse piirist veidi kõrgemal olnud elanikkonnarühma sissetulekud tõusid aeglasemas tempos kui suhtelise vaesuse piir ning nii jäid nad 2017. aastal suhtelise vaesuse piirist allapoole,  teatas statistikaamet.

Suhtelises vaesuses elas mullu inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 523 eurot, 2016. aastal oli see samas 469 eurot.  Absoluutses vaesuses elas aga inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 207 eurot, 2016. aastal oli see 200 eurot.

Absoluutses vaesuses elas 2017. aastal 3,4 protsenti elanikkonnast ehk 44 000 inimest, mis on 2016. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti rohkem.

Ajas ankurdatud vaesuse määr ehk isikute osatähtsus, kelle aastane ekvivalentnetosissetulek on väiksem kui inflatsiooni võrra korrigeeritud kolme aasta tagune suhtelise vaesuse piir, on aastaga vähenenud 12,8 protsendilt 12,2 protsendile.

Siirded ehk riiklikud toetused ja pensionid aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 38,5 protsenti elanikkonnast, aasta varem oli näitaja 39,2 protsenti ning absoluutses vaesuses 22,8 protsenti elanikkonnast, aasta varem oli see 24,6 protsenti.

Suhteline vaesus on aastaga vähenenud nii laste kui ka noorte hulgas, suurenenud on vanemaealiste suhteline vaesus. 2017. aastal elas 65-aastastest ja vanematest suhtelises vaesuses 47,5 protsenti, 2016. aastal aga 41,2 protsenti.

Alla 18-aastastest lastest elas suhtelises vaesuses 15,9 protsenti ehk 0,6 protsendipunkti vähem kui aasta varem, samuti langes aastaga laste absoluutse vaesuse määr: 2017. aastal oli näitaja 3,2 protsenti, 2016. aastal 3,5 protsenti.

Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60 protsenti leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Hinnangud põhinevad Eesti sotsiaaluuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2018. aastal osales uuringus ligi 6100 leibkonda. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsiti 2018. aastal 2017. aasta sissetuleku andmeid.

Aastasissetulek on vajalik vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamiseks. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all. Eestis on statistikatöö "Eesti sotsiaaluuring" avaliku huvi peamine esindaja sotsiaalministeerium.

Kommentaarid puuduvad