Homme
17. juun
17...26
10...16
Ülehomme
18. juun
18...25
10...15

Eesti

Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal

Foto: Hendrik Osula/Delfi
12:28 16. jaanuar 2019
Autor: Seitsmesed
Allikas: BNS

Esialgsetel andmetel oli 2019. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 323 820 ehk 4690 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal, vahendab BNS.

Negatiivse loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 1400 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu suurenes 6090 võrra. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2018. aasta jooksul ligi 0,4 protsenti, märkis statistikaamet. 

Eestis sündis 2018. aastal 14 270 last, keda on 500 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Sündide arvu kasv olukorras, kus aktiivsest sünnituseast on väljumas rohkem naisi kui sinna jõudvaid, tähendab sündimuskordajate tõusu.

Sündide puhul saab vaadata ka sündide arvu naise kohta. Kuna aktiivsema sünnitusea teises pooles on võrreldes esimese poolega rohkem naisi, siis on juba mõnda aega vähenenud esimeste laste sündide arv ja osatähtsus kogusündides.

Kolmandate ja enamate laste sünd on tähtis rahvastiku loomulikuks taastumiseks, kuid alates kolmandast lapsest on perede majanduslik tagasilangemine suurem kui esimese kahe puhul ning sellesse olukorda sattumise vältimiseks võivad mõned lapsed jääda sündimata. Eesti sündimus on kogu taasiseseisvuse aja olnud taastetasemest tunduvalt madalam, kuid viimastel aastatel on riik sündimuse toetamiseks tõstnud tuntavalt kolme- ja enamalapseliste perede toetusi. See on aidanud kaasa kolmandate laste sünnile, sest võrreldes 2017. aastaga sündis möödunud aastal kolmandaid lapsi üle 500 võrra rohkem. See tähendab üle 20-protsendilist tõusu. Kõigist 2018. aasta sündidest oli kolmandaid lapsi viiendik.

2018. aastal suri 15 670 inimest. Surmade arv on püsinud viimastel aastatel 15 200-15 800 piires. Et Eesti inimeste eluiga pikeneb, siis kasvab ka vanemaealiste inimeste osatähtsus rahvastikus.

2018. aastal saabus Eestisse elama 13 030 inimest ja Eestist lahkus välismaale 6940 inimest. Rändestatistikat on esialgsetel andmetel kõige raskem hinnata, kuna rännet täiendab Statistikaamet lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite andmetega ja lisab hiljem ka registreerimata rände vastavalt püsielanike määramise reeglitele. Lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam ning võib olulisel määral suurendada rändevoogusid.

Väljaränne suureneb peamiselt Eesti kodanike registreerimata lahkumise tõttu. Sisseränne suureneb peamiselt nende inimeste tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, kuna eelnev lahkumine ei olnud registreeritud. Väljaränne jääb sisserändest enam registreerimata ja seetõttu suureneb täpsustatud rahvaarvus ilmselt väljaränne sisserändest enam – võib eeldada, et statistikaameti mais avaldatavates tulemustes on rändesaldo mõnevõrra väiksem.

Statistikaameti avaldatud esialgne rahvaarv põhineb rahvastikuregistris 2018. aasta jooksul toimunud elukohavahetustel – sisserändajateks on loetud isikud, kelle elukoht ei olnud eelmisel aastavahetusel Eesti, kuid viimasel oli, ja väljarändajateks kõik eelmisel aastavahetusel Eesti elanikuks märgitud isikud, kes sel aastavahetusel seda enam ei olnud.

Esialgse rahvaarvu puhul on tegemist sünni, surma ja rände esialgsete andmetega.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Sinu nimi:*
Telefon:
Kommentaar:*
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!

Kerro kuu
Mida toob juunikuu Sinu tähemärgile?