MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et alates sügisest püsivalt üle valimiskünnise olnud Eesti 200 toetus on plakatiaktsiooni järel langenud kahele protsendile, vahendab BNS. Küsitlusest selgub, et kõige populaarsemad erakonnad jaanuari esimese poole seisuga on Reformierakond ja Keskerakond, kelle toetus on võrdselt 27 protsendi peal. Kahest esimesest jääb selgelt maha, kuid samas kindlalt kolmandal kohal on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 20 protsendiga. Neljandal kohal on Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 10 protsendiga ning viimasena ületaks valimiskünnise Isamaa seitsme protsendiga. Eesti 200 toetus, mis veel jaanuari alguses läbi viidud küsitlustes ületas valimiskünnist, on langenud kahe protsend peale ning praeguse seisuga riigikokku ei pääseks. Küsitlusega alustati 7. jaanuaril ehk samal päeval kui ilmusid Tallinna Hobujaama trammipeatusesse Eesti 200 poolt paigutatud plakatid, mis kutsusid eestlaseid ja venelasi eri pooltele seisma. Seega langes vähemalt 90 protsenti küsitlusperioodist plakatiaktsiooni teemalise diskussiooni aega. “Tegemist on tõenäoliselt ainsa küsitlusega, mis viidi läbi vahetult plakatiaktsiooni ning sellele järgenud diskussiooni ajal ja selle põhjal kaotas Eesti 200 aktsiooniga toetajaid,” kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson. “Kui võrrelda neid tulemusi samuti meie tellitud Turu-uuringute AS-i veebiküsitlusega, mis viidi läbi peamiselt plakatiaktsiooni eel 3.-9. jaanuarini, siis saab öelda, et eriti kaotas Eesti 200 toetust muust rahvusest vastajate seas. Kui veel aasta esimeses küsitluses toetas Eesti 200 seitse protsenti mitte-eestlastest, siis Norstati küsitluse põhjal on toetus antud grupis üks protsent,” ütles Johanson. “Veel tasub välja tuua, et kui aasta esimeses küsitluses oli Keskerakond kindel liider ning Reformierakond ja EKRE võitlesid teise-kolmanda positsiooni eest, siis värske küsitluse põhjal on Reformierakond selgelt esikoha konkurentsis,” jätkas Johanson. Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 7.-13. jaanuarini ning sellele vastas 1071 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlus kombineeritud meetodil – 970 vastajat osales telefoniküsitluses ning 101 veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
