Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel viidi neljandat korda läbi iga-aastane väärtushinnangute uuring, millest selgub, et 60 protsendi valimisõiguslike kodanike arvates on nende majanduslik olukord hea ning Eesti liigub õiges suunas Muude küsimuste seas paluti uuringus hinnata mõne küsimusega ka üldist rahulolu. Selgus, et suurem osa inimesi on rahul oma leibkonna majandusliku olukorraga ning arvab, et Eesti liigub õiges suunas. Uuringu viis 1004 täisealise kodaniku seas läbi Turu-uuringute AS. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi väärtushinnangute uuringu põhieesmärk on kaardistada iga-aastaselt valijaskonna maailmavaatelised hoiakud. See võimaldab pidevalt jälgida trende, mis võiks mõjutada Eesti poliitilist maastikku. Samas lisaks ideoloogilisi positsioone mõõtvatele küsimustele palutakse inimestel alati paari küsimusega anda üldisem hinnang elule Eestis. Üks selliseid küsimusi on: "Kui rahul Te üldiselt olete oma leibkonna rahalise olukorraga?” Viimasest uuringust selgub, et suurem osa küsitletud inimestest peab oma majanduslikku olukorda heaks. 61 protsenti ütles, et nad on täiesti või pigem rahul oma rahalise olukorraga, 37 protsenti pigem ei olnud või polnud üldse rahul ning 2 protsenti ei osanud küsimusele vastata. Hinnangut Eesti riigi arengule üldisemalt aitas mõõta küsimus "Kas Eesti liigub Teie arvates õiges või vales suunas?" Viimase uuringu põhjal hindas 59 protsenti küsitletutest Eesti suunda õigeks või pigem õigeks, 25 protsenti pigem valeks või valeks ning 17 protsenti ei osanud küsimusele vastata. Lisaks paluti inimestel hinnata seda, kas Eestis on hea elada. Viimase uuringu põhjal arvas 88 protsenti küsitletutest, et Eestis on hea elada, 8 protsendi arvates ei ole Eestis hea elada ning 4 protsenti ei osanud midagi kosta. "Sellised üldised rahuloluküsimused võimaldavad meil tegelikult hinnata valijate meelsust vahetult enne valimisi," kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak. "Kuna enda olukorra ja Eesti arenguga rahulolematud on selgelt vähemuses ning nende osakaal püsib küllaltki stabiilne, siis on vähetõenäoline, et valimiste järel toimub riigijuhtimises märkimisväärne suunamuutus. Inimeste üldiselt positiivne hinnang enda rahalisele olukorrale, riigi suunale ja elule Eestis võiks valimiste eel soosida kõige enam Keskerakonda." Kahel viimasel aastal on uuringu raames põhjalikumalt uuritud veel seda, kui õnnelikuks inimesed ennast peavad. Üldiselt pidas end pigem õnnelikuks inimeseks 2019. aasta alguses 68 protsenti küsitlusele vastanud inimestest. 2018. aastal oli see näitaja 63 protsenti. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS 8. jaanuarist kuni 5. veebruarini. Silmast-silma küsitleti 1004 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.
