Parvlaeval Estonia uppunute omaksed said kirja Pariisi advokaadibüroolt, kes teavitas neid, et 12. ja 15. aprillil toimub Estonia juhtumiga seoses kohtuistung, vahendab BNS. Kirjas teatas ohvreid esindav advokaadibüroo Schmill&Lombrez, et kohtu president määras istungid Nanterre' tsiviilkohtus kahele päevale, 12. ja 15. aprilllile 2019. Istung toimub prantsuse keeles ja tõlkevõimalus büroo kinnitusel puudub. Protsess on kestnud juba 22 aastat, mille sisuks on Estonia protsessi ühingu ühishagi parvlaeva Estonia ehitanud laevaehitusettevõtte Meyer Werft ja laeva klassifitseerija Bureau Veritas vastu. Viimased 15 aastat on juhtumiga tegelenud prantsuse advokaadibüroo Schmill&Lombrez, kuid hagi edasiareng on olnud olematu. Estonia 3. tüürimehe Andres Tammese lesk Sigrid Tammes rääkis ERR-ile, et info liikumine kohtuprotsessi arengutest on olnud kogu protsessi ajal äärmiselt napp. Enne nüüd saabunud kirja said protsessis osalejad infot protsessi seisu kohta viimati 2014. aastal. Toona saatis büroo kirja, kus palus uuesti edastada kõigi hagejate dokumentide koopiaid, mis kinnitaks protsessis osalejate isikut ning nende sugulust hukkunutega. Seda põhjusel, et süüdistatavad ehk Meyer Werft ja Bureau Veritas vaidlustasid hagejate õiguse hagi esitada, väites, et ligi 1300 hukkunute omaksel ja katastroofis ellujäänul ei ole seost ei katastroofi ega selles hukkunutega. Tammese sõnul on süüdistatavad kasutanud sarnast tahtlikku venitamistaktikat läbi aastate, mil on korduvalt väitnud, et hagejatel puudus sellise hagi esitamiseks igasugune õigus ja alus. Senini on kohus need väited õigustühisteks kuulutanud. "Oleme ühendust võtnud Eesti saatkonnaga Pariisis, paludes abi tõlgi leidmisel. Saime kiirelt saatkonnast soovitusi tõlkide osas, kelle poole võiksime omal algatusel pöörduda. Paraku aga kinnitas advokaadibüroo Schmill&Lombrez'i esindaja, et protsessi toimumise ajal pääsevad saali vaid protsessiga seotud isikud ja nende hulka tõlgid ei kuulu. Niisiis puudub hagejatel igasugune võimalus protsessi käigust otse ülevaadet saada, veelgi vähem vajadusel sõna saada, kui just keegi kuue nädalaga prantsuskeelset juriidilist keelt selgeks ei õpi," lisas Tammes. Omaksed ootavad aga endiselt sellelt protsessilt lahendit, mis ei kinnitaks pelgalt tõdemust, et laev uppus, kuna visiir kukkus ära. 28. septembril 1994 oli MS Estonia pardal 989 inimest, kellest Eesti kodanikke oli 347. Koos laevaga hukkus kokku 852 inimest, sealhulgas 285 Eesti kodanikku.
