Eestimaa on pühapäeval ehitud vabariigi 101. aastapäeva puhul sinimustvalgete lippudega, vahendab BNS. Vabariigi 101. aastapäeval on Eestis lipupäev. Sel päeval heisatakse Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele. Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kella kaheksaks hommikul ning langetatakse päikeseloojangul. Kui lipp jäetakse lehvima ka pimedal ajal, peab see olema valgustatud. Rahvuspüha hommik algab lipuheiskamisega üle maa. Toompeal heisatakse Eesti lipp pidulikult Pika Hermanni torni kell 7.34. Lipp heisatakse hümni saatel, kõne peab riigikogu esimees Eiki Nestor, õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ning iseseisvusmanifesti loeb ette Tallinna Linnateatri näitleja Kaspar Velberg. Esinevad Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoorid ning politsei- ja piirivalveorkester. Kell 9 asetatakse pärjad Vabadussõja võidusamba jalamile. Kõne peab peaminister Jüri Ratas. Kaarli kirikus algab kell 10 jumalateenistus. Teenivad peapiiskop Viilma ja Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus. Muusikaliselt teenivad kaasa Kaarli koguduse ühendkoor Pärtel Toompere ja Piret Aidulo juhatusel. Kaasa teenivad ka Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad. Vabaduse väljakul algab kell 12 kaitseväe paraad. Paraadi võtab vastu president Kersti Kaljulaid, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Paraadist võtab osa üle 900 osaleja ja ligi poolsada ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 44 lippu, neli kompaniid, kaks patareid, 15 rühma ja kaks orkestrit. Paraadi lõppedes toimub lahingutehnika näitus. Kell 13.30 annab peaminister Jüri Ratas Teaduste Akadeemia majas üle 2018. aasta riigi teaduspreemiad, Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna ning spordi- ja kultuuripreemiad. Estonia teatri- ja kontserdimajas algab kell 18 iseseisvuspäeva pidulik kontsert ning presidendi vastuvõtt. 24. veebruaril 1918 kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Esimesed sammud iseseisvumisel astuti juba 28. novembril 1917, mil Eestimaa Ajutine Maanõukogu võttis enda kätte kõrgeima võimu Eestis. Sellele järgnes iseseisvusmanifesti kokkuseadmine ning manifesti avaldamine Päästekomitee poolt 24. veebruaril 1918.
