Kliimastreigi korraldanud koolinoorte pöördumine koalitsioonikõneluste juhtide poole

Seitsmesed

Lugupeetud valitsuskoalitsiooni kõneluste juhid Mart Helme, Jüri Ratas ja Helir-Valdor Seeder,

käesoleva kirjaga soovime teile kliimasoojenemise probleemi paremini teadvustada ning kutsuda üles tegudele. Tuletame meelde, et me ei ole isoleeritud muust maailmast ega ei saa jääda ignorantseks kliimakriisi küsimustes. 

Mart Helme, olete Vikerraadio valimisdebati saates öelnud: “Ausalt öeldes, me kaaluksime tõsiselt, eeldusel, et partnerid on nõus ka kaaluma, kes valitsuses on, Pariisi kliimaleppest lahkumist," ning rääkinud inimtekkelisest kliima soojenemisest kui fiktiivsest nähtusest. 

Selleks, et riik saaks jätkusuutlikult funktsioneerida, peavad rahvasaadikud olema teadlikud suurimatest probleemidest. Siinkohal tekib meil küsimus, et milliseid vigu Te näete praegustes kliimamuutuse mudelites?


Lühidalt kokku võttes leiab inimtekkeline kliimamuutus aset järgnevalt:

1) Kaevandame ja pumpame maapõuest fossiilseid kütuseid nagu näiteks nafta ja põlevkivi. Need on tekkinud sadu miljoneid aastaid tagasi, nafta vastavalt 262-66 miljonit aastat2 tagasi ja põlevkivi ligi 450 miljonit aastat tagasi.

2) Nende põletamisel ja töötlemisel eraldub süsihappegaas, mis jääb atmosfääri ning ei ole osa meie Maa naturaalsest süsinikutsüklist.

3) Süsihappegaas püsib atmosfääris 50-100 aastat, mille jooksul panustab see kasvuhoone efekti. Tugevneva kasvuhooneefekti tõttu salvestab maa varasemast suurema protsendi sellele saabuvast päikeseenergiast, misläbi soojeneb meie elukeskkond.


Industriaalaja algusest 1760 aastatel on süsihappegaasi kontsentratsioon geoloogilisel ajaskaalal kasvanud eksponentsiaalselt5. Viimati oli CO2 tase tänase 410 PPM(osakest miljoni kohta) sarnane ligi 2 miljonit aastat tagasi6, mil modernseid inimesi veel ei eksisteerinud7.

Härra Helme, olete öelnud: "Ei ole selge, kaua see kestab, kas see on lihtsalt üks perioodiline nähtus... Me teame, et inimkonna ajaloos, kui ei olnud veel tööstust, olid samuti jääajad ja kliimasoojenemise perioodid. See on suhteliselt selgusetu..."

Niiöelda Maa orbiidi muutusest tingitud mini-jääajad ning Päikese aktiivsuse võimalik muutus on tõesti tegurid, mis mõjutavad meie kliimat. Loomuliku kliimatsükli kohaselt oleme liikumas just külmema kliimani9 ning päikese aktiivsus on hetkel nõrgenemas. Vastupidiselt sellele on globaalne õhutemperatuur aina tõusmas. Viimased viis aastat on olnud kõige soojemad mõõtmiste algusest industriaalrevolutsiooni algusaegadel.


Positiivsetest soojendamist kiirendavatest ahelatest nagu näiteks heledate, valgust peegeldavate liustike kadu, igikeltsa sulamine, sooalade kadumine ja lageraie12, me praegu ei keskendu – mõistame, et teil on käsil olulised kõnelused meie vabariigi saatuse osas ning uue informatsiooni seedimine vajab aega.


Rahvusvahelise kliimapaneeli raporti puhul on tegu märksa enamaga, kui pelgalt Exceli tabeliga – tegu on aastakümneid tehtud teadustööde kulminatsiooniga.


Nii Pariisi kokkulepe kui ka hiljutine keskkonnaminister Kiisleri võit ÜROs ühekordsete plastiktoodete piiramise osas13 on märkimisväärsed sammud, kuid kaugeltki mitte piisavad. Pooleteist kraadist soojenemisest on 0.8 kraadi juba käes14, ning CO2 emissioonid on endiselt tõusuteel15. Hiljutist ÜRO kliimapaneeli hoiatust, et meil on aega astuda radikaalseid samme veel vaid 12 aastat, ei ole võimalik võtta kergekäeliselt.


Kas teie, riigiisad kavatsete lihtsalt pealt vaadata? Mõistame, et kliimakriis on ebamugav teema. Palun aga saage aru, et teadus on selge. Faktidel puhul ei ole määrav, kas need meeldivad meile või mitte. Loodusseaduste vastu lihtsalt ei saa. Planeet saab hakkama, meie jaoks on tegu aga eksistentsiaalse kriisiga. On aeg olukorrale otsa vaadata, nagu on seda teinud mitmed Kanada omavalitsused.


Vastupidiselt Teie seas populaarsele arvamusele, ei ole me globalistide käsilased. Streigid on meie endi algatus, oleme võimelised ise mõtlema ja võitlema oma tuleviku eest.


Oleme hirmul, kuna ühel päeval toome ka meie lapsi ilmale ja teame, missugune õudne tulevik neid ees ootab. Mis mõte on patriotismil ja eestlaslikkuse säilitamisel, kui kogu maailm koos Eestiga on kokku varisemas? Olukord on kriminaalne. Te eirate teaduslikke fakte ning mõtlete lühinägelikult ja egoistlikult. Öelge palun, kuidas meie põhjendame oma lastele, et meie vanemad ei tegutsenud siis, kui veel oli aega.


Reedel, 15 märtsil ühendasime jõud noortega üle maailma. Tänavatele tuli enam kui 1,4 miljonit inimest. Streikide tulemusena võttis ÜRO peasekretär julguse kokku ja ütles välja, et teie generatsioon on ebaõnnestunud kliimamuutuse piiramises, on ilmselge, et noored on vihased. Palun võtke António Guterres’lt õppust.


Kas tänavatele tulnud noored on ajupestud? Kas teadlased on segi läinud? Kas ÜRO peasekretär on meie poolt kinni makstud? Või.. Ehk on käes viimane aeg käsitleda kliima soojenemist ja sellega kaasnevat elukeskkonna hävimist kriisina.

kui tõesti usute, et kliimakriis ei ole probleem ja soovite meid harida, siis palun jagage oma teaduslikke allikaid. Olgugi, et meie teadmised on piiritletud, oleme valmis pidama diskussiooni olukorra tõsiduse üle. Või parem, võtke ühendust rohkem kui 23000 teadlasega, kes toetab meid ainuüksi Saksamaal.


Härra Jüri Ratas, olete meile lubanud, et keskkonna teemad tulevad kõne alla sel nädalal. Palun võtke punti ka mõned teadlased, kes seda teemat valdavad ja olukorra tõsidust mõistavad.

Meie, streikijate, eesmärk on Teid, poliitikuid, tuua reaalsusele lähemale. Meid teeb murelikuks, et Te ei ole võimelised aduma seda, mida meile juba põhikoolis õpetatakse. Reaalsuse eest on võimalik põgeneda vaid lühikeseks ajaks, kuid varem või hiljem jõuab see meile järele.


Me ei soovi tühja pärast koolist puududa. Me ei soovi panna poppi. Kasutame vaid oma, tihtilugu ainust, demokraatlikku õigust, õigust avaldada meelt, et võidelda oma tuleviku eest, tuleviku eest, mida teie siiani veel kindlustada ei ole suutnud. Streikide algataja ja Nobeli rahupreemia nominent Greta Thunberg on öelnud: “ainult demokraatia, koostöös teaduse ja riikide vahelise heatahtlikkusega võid meid päästa...”.


Meie, noored, oleme Eesti Vabariigi tulevik. Võite olla kindlad, et streigid ei lõpe kuniks oleme näinud diskussiooni teadlastega ning konkreetseid samme kriisi lahendamiseks.


Eesti noorte kliimastreigi algatajad

Kommentaarid puuduvad