Äsja valminud õiglase kaubanduse teadlikkuse uuring Eesti kooliõpilaste seas kinnitab, et noored tunnevad õiglase kaubanduse märgist ja põhimõtteid ning usuvad õiglase kaubanduse süsteemi, vahendab BNS. Eelmise aasta sügisel läbi viidud küsitlus näitas, et võrreldes 2016. aastaga on noorte teadlikkus õiglasest kaubandusest märkimisväärselt kasvanud. Usutakse rohkem, et oma tarbimiskäitumisega on võimalik mõjutada olukorda arenguriikides. Kui Fairtrade’i tooteid ei osteta, siis enamasti sellepärast, et neid on raske poeriiulitel märgata. „Uuring ei kinnita arvamust, et pole mõtet pakkuda Fairtrade tooteid, kuna neid ei osteta. Meil on suur rõõm, et 65% vastanutest tundis Fairtrade’i märgist ja tunnustame koole ning õpetajaid, kes on selle nimel tööd teinud," märkis arenguabiga tegeleva vabaühenduse Mondo vastutustundliku tarbimise eestvedaja Kristina Mänd. Enamik küsitlusele vastanud õpilastest ehk 65 protsenti tunneb märgist ja 60 protsenti usub õiglase kaubanduse süsteemi toimimisse. 2016. aastal vastasid vaid 26 protsenti 15-19 aastastest, et tunnevad Fairtrade´i märgist. Noorte arvates tähendab õiglane kaubandus eelkõige inimväärset töötasu töölistele, laps- ja orjatöö keelamist, aga ka usaldusväärsust - nii vastasid vastavalt 74, 70 ja 55 protsenti. Ainult neli protsenti vastanutest pidas õiglast kaubandust turundustrikiks. Võrreldes 2016. aastaga usutakse rohkem, et oma tarbimiskäitumisega on võimalik mõjutada olukorda arenguriikides - nii arvas 73 õpilastest. 2016. aastal oli see usk 15-19 aastaste seas väiksem – 64 protsenti. Küsitluses osalenutest ostavad 33 protsenti Fairtrade’i toodet iga kord kui selleks võimalus ning suur osa ehk 72 protsenti on valmis Fairtrade’i tooteid ka edaspidi ostma. Fairtrade’i märgisega tooteid ostetakse 29 protsendi vastanute arvates põhjusel, et usaldatakse Fairtrade’i põhimõtteid ja 39 protsedil juhtudest teatakse, et see parandab elujärge arengumaades. Kui Fairtrade’i tooteid ei osteta, siis 35 protsendi kinnitusel sellepärast, et neid on raske poeriiulitel märgata, 25 protsendi kinnitusel ollakse harjunud kasutama teisi tooteid, 23 protsendi arvates Fairtrade´i tooteid peetakse liiga kalliteks ning 22 protsenti väitsid, et neid ei müüda seal, kus noor tavaliselt oma sisseoste teeb. Kõige rohkem ehk 56 protsendi kinnitusel saavad õpilased Fairtrade’ist teada tänu internetile ja 67 protsendi väitel koolile. Lisaks muidugi ka sotsiaalmeedia, sõbrad ja tuttavad, meedia ja üritused. Online-uuringu korraldas MTÜ Mondo selleks soovi avaldanud koolide õpilaste seas. Uuringus osales 18 kooli üle Eesti ja andmed põhinevad 1168 õpilase vastustel. Uuringuküsimused olid samad, mis 2016. aaastal Mondo tellimusel Turu-Uuringute AS Omnibuss küsitluses. Andmete võrdluses kasutati ainult 15-19 aastaste seas saadud vastuseid.
