Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel kasvas 2018. aastal välismaalt ostetud alkoholi maht, ostjate osakaal jäi aga tunamullusega samale tasemele, vahendab BNS. Kui 2017. aastal tuli Läti ostude arvelt absoluutalkoholi tarbimisse juurde 2 liitrit, siis 2018. aastal oli see maht 2,5 liitrit absoluutalkoholi, teatas konjunktuuriinstituut. Lätist alkoholi kaasa ostnud inimeste arv suurenes aastaga 21 protsendilt 25 protsendini, spetsiaalselt alkoholi ostma sõitnute osakaal vähenes aga 18 protsendilt 14 protsendile. Ühtlasi ostsid inimesed mullu märkimisväärselt enam Lätist kaasa toiduaineid, kütust, rõivaid ja muid kaupu. Keskmiselt ostis Lätis alkoholi ostnud inimene mullu kaupu kaasa 648 euro eest aastas, sealhulgas alkoholi 329 euro eest aastas. Spetsiaalselt alkoholi ostma läinud inimesed ostsid Lätist kaupu 1097 euro eest aastas. Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josingu sõnul on alkohoolsete jookide ostjate osakaalu stabiliseerumine loogiline asjade käik. "Lätist ostmine on organiseeritum, kadunud on uudsuse moment ning seetõttu ostetakse rohkem korraga ning tuuakse alkoholi ka teistele soovijatele. Seda toetab ka asjaolu, et 71 protsenti vastajatest teadsid kedagi, kes käib Lätis alkoholi ostmas," ütles ta. Tuttavatele raha eest alkoholi toomise protsent on spetsiaalselt alkoholi ostmas käinutel kasvanud juba 48 protsendini, tunamullu oli see 37 protsenti. 4 protsendipunkti on samuti kasvanud otseselt edasimüügiks alkoholi toovate inimeste osakaal. Enim alkoholi ostureise tehakse Lõuna-, Kesk- ja Lääne-Eesti elanike poolt. "Normaalne piiriülene kaubandus ei ole probleem, vaid pigem soodustab konkurentsi ja tarbijate ostuvõimalusi. Suuremahuline aktsiisikauba kokkuost teisest riigist aga ei ole normaalolukord ja sellega ei pea leppima. Piirikaubandust ei saa likvideerida, kuid seda saab vähendada läbi erinevate tegevuste ja hinnad on siin olulisim tegur," lisas Josing. Josing märkis, et kui otsustatakse aktsiisimakse alandada, siis peaks sellega kaasnema kaubanduse jaemarginaalide analüüs ja avalikustamine, sest aktsiisid on vaid üks osa hinnakujundusest. "Vastasel juhul võime end leida situatsioonist, kus vaatamata maksumäärade alandamisele jaehinnad ei muutu ja ostud tehakse ikkagi Lätist. Väga oluline on jätkamine kõigi muude alkoholi liigtarbimist piiravate meetmetega, et odavam jaehind Eestis ei tooks kaasa tarbimise kasvu vaid praegu Lätist tehtavad suurostud asendataks tavapärase mõõduka ostuga siseturult," ütles ta. Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udrase sõnul tuleb lisaks alkoholi aktiisilaekumisele tähelepanu pöörata ka käibemaksule, mis jääb saamata teistelt toodetelt ja teenustelt, mida aina enam Lätist ostetakse. "Kui iga Lätist kaupa ostev Eestlane jätab sinna aasta lõikes ühe oma kuupalga siis on sellel tugev mõju Eesti ettevõtjatele ja majandusele pikemaajaliselt." "Prognoositud aktsiisitulude ja reaalse laekumise vaheks osutus ligi 100 miljonit. Selliste suurusjärkude juures tekib igal inimesel küsimus, et kuidas selline puudujääk eelarve tuludes kaeti ning mida tehakse edaspidi paremini, et selliseid eksimusi ei tekiks," sõnas Udras. EKI on kolm aastat läbi viinud Läti piirikaubanduse mahu hindamise uuringut. Uuringu allikad on aktsiislaekumiste analüüs Eestis ja Lätis, jaehinnavaatlused Eestis ja Lätis, ekspertintervjuud tootjate ja jaekaupmeestega, elanike küsitlus ja MTA andmete analüüs. Eesti Konjunktuuriinstituut viis 2018. aasta detsembris Eesti elanike hulgas läbi piirikaubanduse alase küsitluse. Küsitlus viidi läbi posti- ja veebiküsitluse teel ning kokku vastas küsimustele 1029 elanikku vanuses 18-74 eluaastat. Vastanute jaotus sotsiaal-demograafilistes gruppides on representatiivne ja vastab Eesti elanike sotsiaal-demograafilisele jaotusele.
