Tippkohtumiselt oodatakse majandussuhete elavdamist

Seitsmesed

Postimehe tellimusel viis Kantar Emor läbi küsitluse, kus uuris 1312 inimeselt, mida sellelt kohtumiselt oodatakse - valdav osa ehk kaks kolmandikku Eesti elanikest soovib, et kahe presidendi kohtumisel võetaks teemaks majandussuhete elavdamine Eesti ja Venemaa vahel. 

Kantar Emori turundusstrateegiate valdkonna juhi Aivar Voogi sõnul on see olulisim kõikidele sotsiaal-demograafilistele rühmadele peale 15–24-aastaste noorte. «Nende jaoks oleks olulisem sõjaliste pingete vähendamine,» nentis Voog.

Majandussuhteid peavad tähtsaimaks teemaks 80 protsenti muukeelsetest Eesti elanikest ning 60 protsenti eestikeelsetest vastanutest. «Mitte-eestlaste puhul tuleb eriti esile, et nad sooviksid tihedamaid sidemeid Venemaaga, nende mõttemaailm on paljudel juhtudel Venemaa-keskne,» kommenteeris Voog.

Üldiselt peetakse sõjalistest pingetest olulisemaks jututeemaks ka arutelu piirilepingu üle, seda tähtsustas 53 protsenti vastanutest. Märkimisväärne on, et piirilepingu teemat tähtsaks pidanud 54 protsendi eestlaste kõrval leidis ka 50 protsenti muukeelseid vastajaid, et piirileppe küsimust tuleks Kaljulaidil ja Putinil omavahelisel kohtumisel arutada.

Aivar Voogi sõnul võib sellest välja lugeda, et ka Eestis elavad venekeelsed elanikud sooviksid, et kahe riigi suhted oleks selgemad. Suuremaid vastaja rahvusest tulenevaid erisusi pole ka selle osas, kas presidentidel tuleks arutada sõjaliste pingete leevendamise teemat. «Seda pinget tajutakse, sest meedias sellest räägitakse ja seda ohtu peetakse reaalseks,» ütles Voog.

Rahvuste vahel tulevad suurimad erinevused esile eelkõige kolme teema puhul: Venemaa agressioon Ukrainas, Venemaa sekkumine lääneriikide demokraatiasse ning mittekodanike õigused. Venemaa tegevust Ukrainas peab oluliseks teemaks, mida presidendid võiksid arutada, 28 protsenti eestlastest, aga vaid 11 protsenti muukeelsetest vastanutest. Lääneriikide asjadesse sekkumist mainib 24 protsenti eestlastest, kuid ainult neli protsenti muukeelsetest. Seevastu mittekodanike õiguste teemat peab muukeelsetest oluliseks 40, eestlastest aga kuus protsenti.

Kui mitmed eksperdid leidsid, et ehk ei peaks Kaljulaid üldse Vladimir Putiniga kohtuma, siis küsitlusest selgub, et niimoodi arvajaid on Eesti elanike seas üsna vähe. Eestlaste seas on sellisel arvamusel kuus protsenti vastanutest, muukeelsete seas aga vaid üks protsent. Selgelt eristuvad vaid EKRE toetajad, kelle hulgast viiendik leiab, et kohtumist ei peaks toimuma.

Parteide lõikes suuri erinevusi pole Kui vaadata oluliseks peetud teemasid erakondliku eelistuse lõikes, siis Reformierakonna valijad peavad piirilepingu teemat pisut olulisemaks kui Eesti-Vene majandussuhteid, mis domineerivad suure ülekaaluga Keskerakonna ja Eesti 200 toetajate hulgas. Venemaa sekkumist lääneriikide demokraatiasse märkis olulise teemana vaid kuus protsenti Keskerakonna valijatest. Neile on seda olulisemad mittekodanike õigused ning võitlus terrorismi vastu. Venemaa agressiooni lõpetamine Ukrainas on teistest tähtsam teema Reformierakonna ja sotside valijatele.

Kommentaarid puuduvad