Tartu Ülikooli teadlased osalevad rahvusvahelises kosmosemissioonis „Komeedipüüdur”, tegemist on esimese korraga, kus Eesti võtab osa Euroopa Kosmoseagentuuri missioonist. Kosmosemissiooni „Komeedipüüdur” valis Euroopa Kosmoseagentuur välja enam kui 20 missiooniettepaneku seast, missiooni eesmärk on uurida komeeti, mis on väljunud Öpik-Oorti pilvest ja läheneb Päikesele, edastas Tartu Ülikooli pressiesindaja. Sellised komeedid võivad anda täiesti uusi teadmisi elu tekke kohta meie Päikesesüsteemis ja võimalike tulevikuohtude kohta. Missiooni elluviimiseks on vaja välja töötada uue põlvkonna tehnoloogial põhinev optiline teleskoop, millega saab komeete pildistada. Selle abil võib tulevikus aegsasti märgata Maale lähenevaid ohtlikke objekte ja samuti võib see olla igapäevases kasutuses näiteks autonoomsete robotsõidukite juhtimissüsteemides. „See on tõesti meie kosmosetehnoloogia läbimurre: pärast seda, kui Nõukogude kosmoseprogramm Eesti teadlaste ja inseneride jaoks sulgus, on meil esimest korda võimalus oma tehnoloogiaga suures missioonis osaleda,“ sõnas Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi direktor Anu Reinart. „Seni oleme mitme missiooni (GAIA, Planck, ARIEL, ATHENA) teadusrühmades kaasa löönud oma teadusrahastuse piires. Tehnoloogia arendamiseks vajalik järjepidev pühendumine ja ressursid ületavad aga ühe töörühma piirid. Kas suudame Eestile avanenud võimaluse ära kasutada, tuua tagasi noored talendid ja võtta vastu suured proovikivid, oleneb nüüd Eesti teadus- ja innovatsioonitegevuse rahastusest,“ lisas Reinart Eesti teadlased arendavad teleskoopi koos partneritega Soome Aalto Ülikoolist ja tehnilisest uurimiskeskusest VTT. Tartu Ülikooli Tartu observatoorium on uurinud koostöövõimalusi ka Tallinna Tehnikaülikooli ning Eesti ettevõtetega Milrem, Hedgehog ja Crystalspace. „Komeedipüüduri“ konsortsiumis esindavad Eestit Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna teadur Mihkel Pajusalu ja kosmosetehnoloogia osakonna vanemteadur Andris Slavinskis, kes alustasid oma teadlaskarjääri ESTCube-1 meeskonnas ning on nüüdseks läbinud järeldoktorantuuri vastavalt Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) ja NASA Amesi uurimiskeskuses. Teleskoobi nimi OPIC viitab Eesti astronoomiakoolkonna rajajale Ernst Öpikule, kelle järgi kutsutakse osaliselt ka Öpik-Oorti pilve. Öpik algatas aastatel 1930–1934 Tartu ja Harvardi observatooriumi koostöö meteooride vaatluse vallas, asutas Harvardis meteooriuurimise rühma ning lõi meteooride atmosfääris põlemise ja meteoriitide planeediga põrkumise teooria. OPIC-u teleskoopi on võimalik arendada tänu kosmoses juba töötanud kaameratele, mis olid ESTCube-1 ja Euroopa Kosmoseagentuuri tudengisatelliidi ESEO pardal.
