Statistikaameti andmetel oli rohkem kui viiendik Eesti põllumajandusmaast möödunud aastal mahe, Euroopas oli Eestist mahedam vaid Austria. Eurostati andmete järgi oli Euroopa Liidus 2017. aastal mahemaad keskmiselt 7 protsenti. Seega on Eestis umbes kolm korda rohkem mahemaad kui Euroopa Liidus keskmiselt, märkis statistikaameti analüütik Ege Kirs. Eestist rohkem oli 2017. aastal mahemaad vaid Austrias, meile järgnes Rootsi. Naabrite juures Lätis oli mahemaad 14 protsenti ja Leedus 8 protsenti, Soomes 11 protsenti ja Rootsis 19 protsenti. Euroopa Liidu suurtes põllumajandussaaduseid tootvates riikides Poolas, Prantsusmaal ja Ungaris oli mahepõllumajandusmaad aga Euroopa Liidu keskmisest vähem. Kaht kolmandikku Eesti mahepõllumajandusmaast kasutatakse põllumaa söödakultuuride ja püsirohumaadena. Mahetera- ja mahekaunvilja kasvatatakse rohkem kui 55 000 hektaril, köögivilja ning maasikaid 266 ning mahekartulit 142 hektaril. Maheviljapuid ja marjaaedu on kokku 2347 hektarit. Maheveiseid järjest rohkem, sigu aina vähem. 2018. aastal toodeti Eestis varasema aastaga võrreldes rohkem nii maheliha, -piima kui ka -mune. Veiste arv Eestis on suurenenud ning koos maherohumaa pinna suurenemisega on kasvanud ka maheveiste arv – neid on 4 protsenti enam kui eelmisel aastal. Mullu oli Eestis 41 500 maheveist ehk 16 protsenti kõigist veistest olid maheveised. Koos üldise lammaste arvu kahanemisega on Eestis vähenenud ka mahelammaste hulk. Täielikult mahepõllumajanduslikud on 45 protsenti siinsetest lammastest ja 27 protsenti kitsedest. Mahepidamisel lindude arv on suurenenud, kuid maheseakasvatus pole Eestis kuigi populaarne. Eestis 290 400 siga, neist mahesigu aga kõigest 458. Mahemaa hulka arvestatakse ainult põllumajandusameti tunnustusega täielikult mahe maa ja üleminekuajal olev mahemaad. Pindu, kus mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ei kasutata, on statistikaameti teatel palju rohkem.
