Ligi pooled eestlastest ei ole kindlad, milline on aastaks 2026 üldine pensioniiga Eestis, selgus Luminori Eesti pensioniuuringust. Vähemalt veerand kuni pooled eestlastest eksivad erinevate II pensionisamba ja üldise pensionisüsteemi kohta käivate faktidega. Luminor Pensionsi Eesti juhatuse liikme Martin Rajasalu sõnul näitavad tulemused teatavat paradoksi. „Ühest küljest on inimesed valmis pensionirahasid iseseisvalt investeerima, aga teisalt ei tea, kuhu praegused investeeringud on tehtud või kuidas täpsemalt toimib praegune pensionisüsteem,“ kommenteeris Rajasalu. „Esmaspäeval avaldatud Eesti Panga mõjuanalüüs näitas, et eestlaste säästmiskäitumist iseloomustab ka finantsvarade vähene hajutatus ja vastumeelsus investeerides riskida. See kombineerituna võrdlemisi väheste investeerimisteadmiste ja -kogemustega võib suurendada inimeste vaesusriski,“ lisas Rajasalu. Uuringu tulemused näitasid, et 40 protsenti eestlastest ei tea, et II pensionisamba osakuid saab viia teise fondivalitseja juurde tasuta. Samas vastas 69 protsenti inimestest sellele väitele ka õigesti, mis näitab, et 9 protsenti inimestest andis vastukäivaid vastuseid. Kõige rohkem eksiti küsimusega üldise pensioniea kohta. Vanaduspensioniiga tõuseb järk-järgult ja jõuab aastaks 2026 65. eluaastani. 46 protsenti uuringus osalejatest aga arvas, et üldine pensioniiga on 2026. aastaks tõusnud 69. eluaastani. Ligi kolmandik ehk 31 protsenti inimestest ei tea endiselt, et vabatahtlikku, III pensionisambasse tehtud maksetelt saab tulumaksu tagasi. Eestlased ei ole kursis ka enda II samba pensionifondi investeeringutega. Rohkem kui pooled vastanutest ei oska öelda, kas nende II samba pensionifond investeerib kinnisvarasse (59 protsenti vastanutest), investeerib kõrge tulevikupotentsiaaliga valdkondadesse (57 protsenti) või väldib investeeringuid küsitava eetilisusega ja keskkonnakahjulikesse tööstusharudesse (53 protsenti). Ligi pooled vastanutest ei tea, kas nende II samba pensionifond väldib investeeringuid autoritaarsetesse riikidesse, kus rikutakse inimõigusi (50 protsenti), kas nende fond investeerib Eestisse (49 protsenti) või Euroopa Liidu maadesse (46 protsenti) või hajutab investeeringud laiali, et riskid oleksid madalad (45 protsenti).
