Statistikaameti esialgsetel andmetel esines 2018. aasta oktoobris palgalõhe kõikidel tegevusaladel, aastaga kahanes sooline palgalõhe seejuures 2,2 protsendipunkti võrra. Kõige suurem oli palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses 32,2 protsendiga, kõige väiksem aga veonduse ja laonduse tegevusalal 1,9 protsendiga. Naistöötajate brutotunnitasu oli mullu oktoobris 18,7 protsenti madalam kui meestöötajatel. Võrreldes 2017. aasta sama ajaga vähenes sooline palgalõhe 2,2 protsendipunkti. Palgalõhe vähenes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikategevuses – 6,3 protsendipunkti võrra. Mitmel tegevusalal palgalõhe aga suurenes, kõige rohkem muudes teenindavates tegevustes, sealhulgas organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus ja iluteeninduses. Sooline palgalõhe arvutatamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmise brutotunnipalk. Saadud arv jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ja väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe arvutamisel ei võeta arvesse ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid. Statistikaameti ja Eurostati metoodikad on soolise palgalõhe arvutamisel erinevad. Meeste ja naiste palgalõhes, mida avaldab Eurostat, ei ole arvestatud alla kümne töötajaga ettevõtete ning asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid.
