Homme
14. nov
10...14
6...10
Ülehomme
15. nov
3...7
-1...6

Eesti

Analüüs: hambaravihüvitis on aidanud rohkem inimesi hambaarsti juurde

Foto: Raivo Tasso/Delfi
09:40 05. november 2019
Autor: Seitsmesed
Allikas: BNS

Hambaarsti juures automaatselt hambaravi arvest maha arvestatav mitterahaline täiskasvanute hambaravihüvitis on aidanud rohkem inimesi hambaarsti juurde ning vähendanud sissetulekust tingitud ebavõrdsust hambaravi kättesaadavuses - kõige enam on saanud hüvitisest kasu pensionärid ning osalise või puuduva töövõimega inimesed, selgub hambaravihüvitise rakendumise analüüsist, vahendab BNS.

2017. aastal jõustus uuendatud kujul täiskasvanute hambaravihüvitis. Kasutusele võeti mitterahaline hüvitis, mis arvestatakse arsti juures arvest automaatselt maha, erinevalt varasemast, kuni 2009. aastani makstud rahalisest hüvitisest, mida inimene pidi tagantjärele haigekassast taotlema.

„Suu ja hammaste tervis mõjutab tervet keha. Hambahaiguste ennetamiseks on eriti oluline, et inimesed jõuaksid vähemalt kord aastas hambaarsti juurde. See oli ka peamine eesmärk hambaravihüvitise taastamisel,“ ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaija Kasekamp. „Uue hambaravi hüvitamise süsteemi jõustumisest on kasvanud nii hambaarstivisiitide arv kui aasta-aastalt hüvitise kasutamine. Oluliselt on vähenenud nende inimeste arv, kes on vaatamata ravi vajadusele jätnud arstile minemata rahapuudusel. Vähenenud on ka  ebavõrdsus hambaravi kättesaadavuses, kuna hüvitis on aidanud arsti juurde neid, kes on selleks abi kõige enam vajanud.“

2018. aasta elanikkonna küsitluse andmeil on kasvanud nende inimeste arv, kes külastavad hambaarsti vähemalt kord aastas või sagedamini. 2018. aastal külastas hambaarsti 62 protsenti, (2016. aastal 42 ja 2015. aastal 37 protsenti täiskasvanutest.

Vähenenud on nende inimeste osakaal, kes on majanduslikel põhjustel jätnud hambaarsti juures käimata  - 2018. aastal oli see näitaja 32 protsento, 2016. aastal 45 ja 2015. aastal 46 protsenti.

2018. aastal kulus hüvitise 12 miljoni euro suurusest eelarvest 59 protsenti pensionäride ja osalise või puuduva töövõimega inimeste hambaravi hüvitamiseks, 35 protsenti kulus 40 eurost hüvitist saavale täiskasvanute sihtrühmale ning rasedate, alla aastaste laste emade ning suurenenud teenuse vajadusega inimeste hambaravi hüvitamiseks kuus protsenti 

Kui 2015. aastal jättis 11,1 protsenti täiskasvanutest hambaarstil käimata, kuna see oli kas liiga kallis, liiga kaugel või oli arsti juurde liiga pikk järjekord, siis 2018. aastaks oli hambaravi kättesaadavus inimeste hinnangul paranenud. Vaatamata ravi vajadusele jättis hambaarstil käimata 6,5 protsenti täiskasvanutest, samas kui Euroopa Liidus on see näitaja keskmiselt 2,9 protsenti.  

Hambaravita jäämise peamine põhjus on inimeste hinnangul selle kõrge hind, nii arvas 5,5 protsenti. Hambaravi ooteajad ja kaugus patsiendist oluliseks takistuseks teenuse kättesaadavuses ei ole.

„Mitterahalise hüvitise kehtestamine on olnud samm õiges suunas. Edasiste sammudena tuleks kaaluda lahendusi, mis vähendaks veelgi inimeste omaosalust hambaravis ning ebavõrdsust teenuse kättesaadavuses,“ lisas Kasekamp.

Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2019-2023 võeti eesmärk analüüsida hambaravihüvitise süsteemi toimimist. Analüüsi põhjal teeb sotsiaalminister valitsusele ettepanekud hüvitise süsteemi muutmiseks.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!

Mida toob novembrikuu Sinu tähemärgile?