Analüüs: Tallinna ja Harjumaa trammiühendustele kuluks üle miljardi

Värskest kergrööbastranspordi analüüsist selgub, et paremateks ühendusteks Tallinna ja naabervaldade vahel on tasuv arendada nii trammiliine kui ka paremini kasutada olemasolevat raudteed, vahendab BNS. Kõigi uuringus tehtud ettepanekute välja ehitamiseks oleks 2050. aastaks vaja investeerida üle miljardi euro.

Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüsi kohaselt on trammi- ja rongiliikluse arendamine parim võimalus inimeste autodest sõltuvust vähendada ning panustada inimsõbralikuma liikuvuskeskkonna loomisesse. Muuhulgas võiksid Tallinnas hakata liikuma kiired süstiktrammid, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Analüüsi lähteülesandes arvestati 30-aastase teostatavusperioodiga ja seda silmas pidades koostati ka tasuvushinnangud. Analüüsi kohaselt tuleks 2050. aastaks investeerida üle miljardi euro, et kõik uuringus tehtud ettepanekud välja ehitada.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles pressiteates, et varem pole nii põhjalikult Tallinna regiooni trammiliikluse tulevikku ja potentsiaali analüüsitud. "Nüüd on olemas väga hea alusdokument, mida saavad meie omavalitsused ning ka ministeerium arvesse võtta investeeringute planeerimisel," märkis ta.

Valminud analüüsi kohaselt on trammiliinide rajamine küll kallis, kuid arvukate uute mitmetasandiliste ristmike rajamine võib olla kallim ning ei täida tihtipeale soovitud eesmärki, tekitades ühe pudelikaela kadudes järgmised, märkis MKM.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuhi Joel Jesse sõnul kulutavad harjumaalased ligikaudu 1,5 miljardit eurot aastas autoga liikumisele. Jesse märkis aga, et kui tõsta ühistranspordi kiirust ja mugavust, on võimalik sõiduautodega konkureerida ja elanikele jääks kätte pool miljardit eurot.

"Selleks saab juba esimese sammuna kaaluda ühistranspordi prioriteedisüsteemi arendamist, peatuste ja ümberistumiste mugavuse olulist tõstmist ning transpordiliikide ülest ühtset piletisüsteemi," ütles Jesse.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kinnitas, et transpordiühenduste arendamine on kasvava elanike arvuga Tallinna üks prioriteet. "Pole saladus, et meie tänavate läbilaskevõime on piiratud. Seetõttu keskendume nii trammiliikluse, aga ka ühistranspordi arendamisele laiemalt," ütles ta ning lisas, et esimesena on plaanis rajada trammiühendus Tallinna lennujaama ja Vanasadama vahel.

Lisaks rõhutasid analüüsitulemused rongiliikluse kui juba olemasoleva transpordiliigi olulisust. Rong on Tallinnas praegu kõige kiirem ühistranspordivahend, keskmine kiirus Balti Jaamast Ülemistesse ulatub 40 kilomeetrini tunnis.

Lisaks rongiühendusele tõi analüüs esile Kristiine potentsiaali ühisterminali asukohana, eeldusel, et kõik transpordiliigid viiakse kokku mugavasse ja hästi ühendatud sõlmjaama, kus on inimestele olemas ka lisateenused.

Ühisterminal tekitaks Tallinnasse keskuse, kus on võimalik transpordiliike sama mugavalt vahetada kui mujal maailma metroodes. Lisaks rongidele ja bussidele, läbiks ainuüksi 100 000 trammireisijat tulevikus igapäevaselt Kristiine ühisterminali.

Eelmise aasta sügisel allkirjastasid MKM ja Tallinna linn regiooni liikuvuse koostöömemorandumi, mille järel moodustati möödunud aasta lõpus Tallinna regiooni liikuvusnõukoda eesmärgiga jõuda kokkulepeteni tegevuskavade ja investeeringuvajaduste osas perioodiks 2021-2035. 

Nõukoja ülesandeks on muuhulgas arutada koostööprojektide rahastamise võimalusi ja värskelt valminud kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüs on MKM-i teatel heaks sisendiks trammiliikluse tulevast arendamist ja investeeringuid puudutavate otsuste tegemisel regioonis.

Samuti on liikuvusnõukojal prioriteetide seas Tallinna regiooni liikuvuse ühendatud juhtimis- finantseerimis- ja planeerimismudeli analüüsi koostamine, mis peab kirjeldama erinevaid stsenaariumeid liikuvuse toimivuse parandamiseks regiooni halduspiiride üleselt ja ühtse piletisüsteemi loomiseks kogu Harjumaal. Ka analüüsitulemused rõhutasid vajadust ühtse piletisüsteemi järele.

Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüs on teostatud INTERREG Läänemere programmi projekt SUMBA kaasrahastusel. INTERREG Läänemere programmi projekti "SUMBA – Jätkusuutlik linnaliikuvus ja pendelränne Läänemere linnades" eesmärk on näidata, kuidas muuta linna- ja perifeersed pendelränded säästvamaks, võimalikult tõhusaks ja kaasata liikuvuse paremaks korraldamiseks erinevaid transpordiliike.