Helme ja Vaher hoiatasid sisserändega seotud probleemide tekke eest

Nii siseminister Mart Helme kui ka politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher nentisid, et kasvav sisseränne võib ka Eestis kaasa tuua probleeme, millega seni on silmitsi seisnud peamiselt Lääne-Euroopa riigid, vahendab BNS.

Helme ütles teisipäeval ajakirjanikele, et Eestis on tekkimas sisserändajate "nukleaarsed kogukonnad". Siseministri sõnul on tegemist inimestega, kes tahavad elada oma elu kogukonna sees ning ei soovi haakuda väljaspool kogukonda oleva eluga. “Ühelt poolt ütlevad rahvusvahelised kohustused ja inimlik vaade, et me peaksime neid inimesi toetama ja nende toetuste kaudu integreerima ja leidma töökohti. Teisest küljest näeme, et toetused annavad neile tihtipeale võimaluse elada sedasama isoleeritud elu ning mitte suhestuda piisava aktiivsusega meie igapäevase elu ja ümbritseva keskkonnaga," sõnas Helme. 

Siseministri sõnul on rändega seotud probleemid, mis seni olid pigem Lääne-Euroopas, otsapidi jõudnud ka Eestisse. "On ülimalt naiivne arvata, et meil neid probleeme ei teki," ütles minister.

Helme sõnul on Eestis sarnaste probleemide teke seotud kahe põhilise sisserände allika - õpirände ning sellega kaasneva perekondade ühinemisega. "Näeme, et siin on tekkimas probleemid ja väga kiiresti kasvavad mõnedest riikidest pärit kogukonnad," sõnas Helme. Ta tõi näiteks, et viimase paari aasta jooksul on "nagu rakett üles visanud" India päritolu kogukond ning teine, peamiselt õpirände ja perekondade ühinemise kaudu kasvav kogukond on Nigeeria kogukond.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher sõnas, et praegu politsei ei näe sisserändes väga suuri probleeme turvalisusele ja julgeolekule. "Aga hoiame silmad lahti. Praegu ohtu käes ei ole," ütles Vaher. "Meil on natukene veel aega, jälgides olukorda kogukondade mõttes." Samas nentis politseijuht, et aega pole palju.

"Aga kui me nüüd midagi valesti teeme, siis see oht saabub. Sellepärast on väga oluline, et kuulame täna väga hoolega, mida teeb Soome ja Rootsi, kuidas käitub Saksamaa," sõnas Vaher. 

Helme lisas, et ka kaitsepolitsei hinnangul on hoiavad ka Eestis sisserändajad kokku ja käivad omavahel läbi rahvusgrupi põhiselt, kuid need kogukonnad pole praegu nii suured, et ühiskonnas probleeme tekitada. "Me ei saa kunagi välistada üksikuid intsidente, aga süstemaatilist probleemi meil pole."

"Uurime neid küsimusi väga tõsiselt, õpetame politseinikke tundma neid kultuure, töötama nö multikulti olukorras," ütles Vaher. 

Vaheri sõnul on võimalik, et mõned "kogukonnad hakkavad suurenedes looma oma rituaale ja tihti on need rituaalid kuritegelikud".

Siseminister lisas, et rände- ja lõimumisküsimused tõusevad üha enam fookusesse, kuid neil probleemidel ei ole lihtsaid lahendusi. 

Rahvastikuregistri andmetel on Eestis elavate Nigeeria ja India kodanike arv paari aastaga märkimisväärselt kasvanud. 

Kui 2018. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 435 Nigeeria kodanikku, siis 2019. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 600 ning käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga 713 Nigeeria kodanikku. Möödunud aasta algusega võrreldes on Eestis elavate Nigeeria kodanike arv kasvanud 18,8 protsenti. 

Kui 2018. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 532 India kodanikku, siis 2019. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis  619 ning käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga 849 India kodanikku. Möödunud aasta algusega võrreldes on Eestis elavate India kodanike arv kasvanud 22,9 protsenti.