Veinimeistrid otsivad konkursiga parimat koduveini ja -siidrit

Seitsmesed

Eesti Väikepruulijate Liit ja Veinivilla otsivad konkursiga Eesti parimat koduveini ja -siidrit. Konkursil osalemiseks tuleb kaks korrektselt sildistatud veini või siidrit saata hiljemalt 9. aprilliks Veinivillasse ning tasuda osalusmaks, teatas väikepruulijate liidu esindaja teisipäeval BNS-ile.

Aprillis ja mais toimuvad eelvoorud, kus nii veiniekspertidest kui mitteprofessionaalidest koosnev žürii valib pimedegustatsiooni käigus finaali pääsevad veinid ja siidrid. Iga konkursil osaleja saab hiljem lugeda ka žürii arvustusi oma veinide ja siidrite kohta. Võitjad kuulutatakse välja juuli alguses Eesti Väikepruulijate Liidu festivalil.

Konkursi auhinnad panevad välja Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon, Cider Mill ja kauplustekett Magaziin koos Veinivillaga. Sommeljeede Assotsiatsiooni auhinnaks on veinitundja kevadine baaskursus, mille käigus läbitakse põhilised veinimaad, õpitakse degusteerimise põhialuseid, toiduga sobitamist ning veinide kirjeldamist. Cider Mill ja Magaziin kui suurimad veinitegemise tarvikute müüjad toetavad kinkekaartidega tulevaste veinide valmimist.

Kokku on aastate jooksul konkursil hinnatud 1215 veini ja siidrit.

Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liige ja koduveini konkursi eestvedaja Tiina Kuuler sõnas, et kui ta 2011. aastal esimest korda Türi lillelaadal žüriile esimesi konkursiveine välja kallas, ei osanud ta arvatagi, et teeb sedasama veel ka kümne aasta pärast. “Mõnedki staažikad veinihindajad on hämmeldunud, kui olen neile meenutanud, et tänavu tuleb konkurss juba kümnendat korda. Eks ta nii ole, et hea veini seltsis möödub aeg väga kiiresti,” ütles Kuuler.

Kuuler lausus, et esimesel aastal oli võistlemas 74 veini. “Juba järgmisel aastal osalejate arv kahekordistus ja igal aastal osaleb nüüd üle saja veini ja siidri,” rääkis Kuuler. “Kõiki tooraineid ei jõua üles lugedagi – peale tavapäraste õunte-sõstarde-metsamarjade võiks kurioosumitena esile tuua näiteks kõrvitsa, kabatšoki, porgandi, kadaka, kuusevõrsed, sirelid, takeetesed, sidrunväändiku, rohelise tomati. Nagu elu on näidanud, siis peale hea tooraine on veel vaja ka head veinimeistrit ja seda me tänavu taas välja selgitama ka hakkame.”

Enamik praegu tegutsevaid ametlikke käsitööveinide tootjaid on alustanud hobitegijana ja toonud oma esimesi katsetusi konkursi hindajate ette. “Finaali jõudmisest ja saadud medalitest innustust saanuna on veini ja siidri tootmist alustanud näiteks Tori Siidritalu, Allikukivi veinimõis ning Uue-Saaluse, Pootsi, Habaja ja Alatskivi veinimajad. Mullune finaal oli eriti edukas – neljateistkümnest finalistist tervelt neli said sügiseks juba aktsiisilao load – Veinimäe, Veinpalu, Aru mõis ja Pindi Veinitalu. Nii vägevat „saaki“ polegi varem olnud,” rääkis Kuuler.

Eelmise aasta parimaks koduveiniks valiti Pärnumaalt pärit Airi Elbi mustsõstra-õunavein, tunnustati Haapsalust pärit Urmas Rahuvarmi kirsiveini ning parimate seas toodi välja ka Tallinna hobitegija Aave Priimetsa mustsõstra-aroonia käsitöövein.

Kommentaarid puuduvad