Aasta põllumehed paluvad pöördumises presidendi, riigikogu ja valitsuse poole tuge reaalsete ja kiirete lahendustega, tagamaks toidutootmise tõrgeteta jätkumine. Koroonaviiruse puhang paneb põllumeeste sõnul tavapärased protsessid teisiti toimima. Juba aastaid napib Eesti põllumajanduses kodumaiseid töötajaid, mistõttu tuleb tööjõudu välismaalt sisse tuua. "Palju tööd teevad ära Ukrainast pärit inimesed. Kolmandatest riikidest pärit töötajad saavad siia jääda aga vaid tähtajaliselt ja selleks on vajalik tööluba. Viiruse levik on pannud kinni nii riigipiirid kui peatanud lubade menetluse, mis on viinud põllumajandustootmise jätkamise paljudes ettevõtetes kriitilisse punkti," märgivad põllumehed pöördumises. "Loodus ei oota viiruse taandumist ja piiride avamist, kevad tuleb ikka omal ajal ja tööd peavad saama tehtud õigel ajal, vastasel korral pole põhjust saaki oodata. See ongi toidutootmise kõige suurem eripära, mis eristab taime- ja loomakasvatust IT firma või saapavabriku tööst," seisab pöördumises. Põllumajandustootmise jätkumiseks peab valitsus põllumeeste sõnul tegema jooksvalt olulisi ja vajalikke otsuseid, et toidutootjatel oleks tulevikku vaadates kindlustunne ja lühemas vaates võimalus oma tegevust jätkata. "Toetame põllumeeste esindusorganisatsioonide hiljutisi nõudmisi, et põllumajandus- ja toidusektor vajab välistööjõu kriisi leevendamiseks kiireid otsuseid, mis kindlustavad riigi toidujulgeoleku ja ühe olulisima majandussektori toimimise ka COVID-19 pandeemia oludes." "Kindlustunde suudame tagada vaid siis, kui toiduainetega isevarustatuse tase ja sellest lähtuv toidujulgeolek ei ole vaid sõnapaar, mida sobilikul hetkel kasutada, vaid sellega kaasnevad ikka ka reaalsed tegevused nende tagamiseks," rõhutas aiandustootjast aasta põllumees Raivo Külasepp pöördumises. "Kõik põllumajandustootjad on oma missiooni ja põhitegevuse kõrval ka maksumaksjad, mille abil tegutsevat riiki ja avalikku sektorit üleval peetakse. Kui nende tegevus tööjõu puudusel või mõnel muul põhjusel vähenema või sootuks peatuma peaks, vähenevad või kaovad ka maksulaekumised," lisas Külasepp. Kindlustunde puudumine on väga suureks riskiteguriks. "Töötajad on ju erialaspetsialistid ja neid ei saa kahjuks asendada iga vabatahtlik tänavalt. Mõistagi oleme tänulikud kõikidele inimestele, kes põllumeestele kaasa elavad ja oma abi on pakkunud, kuid peame endale aru andma, et tuhandete töökäte üle öö asendamine pole lihtsalt võimalik." Põllumehed tunnevad ja kannavad vastutust Eesti maapiirkondade elujõulisuse hoidmise, maa ja mullaviljakuse säilimise, sektoris tegutsevate inimeste ning toidulaua katmise eest nii tavaoludes kui kriisitingimustes. "Vaid tugev kodumaine põllumajandus- ja toidusektor annab kindlustunde, et meie inimeste laual on iga päev hea ja puhas Eesti toit. Lisaks tagab kohalik tootmine elu kestlikkuse nii pealinna ümbruses kui ka Eestimaa kaugemates maanurkades. See tähendab ka kasvavat toidusektori eksporti ja kindlust suurte kriisidega toimetulekul. See tähendab Eesti riigi julgeolekut."
