Jäävaba talve tõttu võisid hukkuda rohkem kui pooled tänavu sündinud hallhülge pojad ja võimalik, et ka kõik viigripojad, sõnas merebioloog ja hülgeuurija Ivar Jüssi, vahendab BNS. Me ei tea lõplikku sündinud hallhülge poegade arvu ega ka suremust, sest eriolukorra tõttu keset välitööde aega enam Saaremaale ei lastud, rääkis Jüssi BNS-ile. "Analoogsete ilma jääta talvede kogemust arvestades oli suremus suurema loomade arvukuse ja tihedama asustusega poegimissaartel kindlasti vähemalt 50 protsenti." Jüssi lisas, et varem sündinud poegadel läks paremini, sest nad jõudsid enne tiheduse järsku tõusu piisavalt emapiima saada. "Tihedusest sõltuv suremus soojadel talvedel on üks parasjagu kompleksne nähtus," rääkis Jüssi. "Emasloomad kaotavad oma pojad ära, pojad hakkavad emasid otsides laiemalt ringi liikuma, võõraid poegi peletavad emased eemale. Pojad kulutavad ringiroomamisele palju energiat, levivad ka spetsiifilised haigused ja nii edasi." Ivar Jüssi hinnangul andis adekvaatse pildi poegimissaartel toimunust ühel Vilsandi juures olevale saarele pandud hülgekaamera. "Kaamerapilt oli trööstitu küll, porised ja kõhnad vastsündinud, aga selline ongi hüljeste elu, kui nad jääl poegida ei saa ja vihma sajab," rääkis Jüssi. "Hüljeste poegimise ajal kogunevad laidudele alati kotkad, kes seal surnud poegi söövad. Elusaid hallhülgepoegi nad tavaliselt ei ründa. Viigreid küll, sest viigripojad on palju väiksemad." Jüssi sõnas, et viigrite kohta ei ole uurijatel tänavu mingit infot. "Pole ka ühtegi viigripoega kuskilt leitud. Ei saanud ka uurima minna, sest ilmad olid äärmiselt tuulised," sõnas Jüssi. "Võimalik, et kõik meie vetes sündinud pojad hukkusid, aga see on ainult oletus. Ei tea, kuhu nad üldse sündisidki." Alates 15. aprillist tohib Eestis taas hallhülgeid küttida. "Küttimislimiidid otsustab keskkonnaagentuur. Tavaliselt on see olnud üks protsent eelmise aasta loendusest, see tähendab selle aasta limiidiks umbes 55 looma. Mingi variant oli vahepeal jutuks, et võiks kasutada ka viimase kolme aasta loenduste keskmist, siis tuleks limiidiks umbes 50 looma." "Kuidas see talv arvukuse dünaamikale mõjus, selgub kõige varemalt järgmise või ülejärgmisel aasta loendustest, kui noorloomad lesilatesse ilmuvad. Eelmiste soojade talvede suurte suremuste aastatel on olnud arvukuse tõusu ajutine peatumine või väike langus tagantjärele tuvastatav," rääkis hülgeuurija. Ivar Jüssi tõdes, et riik otsustas kõige tipuks juba enne välitööde algust jätta sel aastal hallhüljeste poegimise ja viigrite arvukuse seire rahastuseta. "Seega tegeleme hobidega ja isikliku uudishimu rahuldamisega," lisas ta.
