Eesti Panga ökonomisti Sulev Perti hinnangul pole koroonaviiruse puhangust tingitud märtsikuisele hinnakasvu aeglustumisele vaatamata lähiajal suurt langust tarbijahindades oodata, vahendab BNS. Tarbijahindade kasv aeglustus märtsis statistikaameti andmetel aastaga 0,9 protsendile – ameti teatel oli tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga viimati alla 0,9 protsendi 2016. aasta oktoobris. Tänavu veebruariga võrreldes langes hinnatase 0,7 protsenti. Pert märgib pressiteates, et kuigi tarbijad varusid märtsi alguses tavapärasest rohkem toiduained ja esmatarbekaupu, siis ettevõtted kriisiolukorda ära ei kasutanud ja toiduainete hindu ei tõstnud. "Enamiku toiduainete ja jookide hinnad odavnesid märtsis – veebruariga võrreldes keskmiselt 1,1 protsenti." Perti sõnul pole suurt hinnalangust lähiajal siiski oodata. "Ka eelmise majanduskriisi ajal ei muutunud paljud hinnad kohe, kuigi toona põhjustas majanduslanguse nõudluse vähenemine," märkis Pert pressiteates, lisades, et nõudluse vähenemine peaks hindu rohkem kukutama kui praegune erisugustest piirangutest johtuv tootmise kahanemine. "Eriti jäigad olid 2008. aasta finantskriisi ajal teenuste hinnad, mille kasv aeglustus alles ligikaudu poole aasta pikkuse viitajaga," lisas ta. Teenuste seas võib tööpuuduse kasvu ja sissetulekute vähenemise korral Perti vaates kõige rohkem odavneda üür. Näiteks 2009. aastal langes üür keskmiselt 31 protsenti. Kogu maailma majandusaktiivsuse nõrgenemise tõttu langevad ka impordihinnad. Pert märgib, et nafta hind alanes märtsis maailmaturul märkimisväärselt, sest koos viirushaiguse levikuga on süvenenud mure üleilmse nõudluse pärast. "Peale selle on viimastel kuudel märkimisväärselt hindu langetanud see, et elekter on sooja ilma tõttu olnud odavam. Nii mootorikütused kui ka elekter odavnesid märtsis kuuga 5 protsenti," osundas ökonomist. Samuti võib imporditavate kaupade odavnemist hakata soodustama see, et tarbijad lükkavad edasi püsikauba, näiteks autode ostu, leiab ta. Valitsus otsus langetada alates maikuust diislikütuse, elektri ja gaasi aktsiisimaksu toob Perti sõnul kaasa hinnakasvu aeglustumise ligikaudu 0,3 protsendipunkti võrra. Pert prognoosib, et mõne kaubaliigi hinnakasvu võib teisel poolaastal hoogustada tarnehäiretest tulenev hinnasurve. "Hinnakasv võib kiireneda siis, kui karantiin kestab pikka aega või kui mõnes sektoris haigestub arvestatav osa tööjõust, sest haigestunud inimesi on raske kiiresti asendada." Keskmisest suurem on tööjõumahukus tema sõnul kaubanduses ja transpordis. Siiski ei viita ökonomisti hinnangul praegune hinnastatistika tarnehäirele ei Eestis ega ka euroalal tervikuna. Lähikuudel võib hindade hüplikkus suureneda statistilistel põhjustel, kuna märtsi hinnastatistika ei võtnud veel arvesse karantiini kõiki mõjusid tarbijahindade. "Osasid tarbekaupu ja teenuseid ei ole võimalik karantiini tõttu osta ega ka nende hinnamuutusi mõõta. See on väljakutse hinnastatistika koostajatele," sõnas Pert.
