Ligi 700 õpetajat, õppejõudu ja teadurit on vastu Mailis Repsi soovile saada eriolukorras valitsusele eksamite osas otsustusõigust kaheks aastaks, vahendab BNS. Pühapäeval saatsid 22 õpetajate aineühendust riigikogu kultuuri- ja õiguskomisjonile ning fraktsioonidele avaliku pöördumise sooviga säilitada riigikogu otsustusõigus haridusküsimustes ka pärast eriolukorra lõppu, teatasid ettevõtmise korraldajad teisipäeval BNS-ile. Haridus- ja teadusminister püüab endiselt läbi valitsuse saada otsustusõigust ka järgmise õppeaastaüle. Sellega ei ole aga nõus pöördumise teinud õpetajad, õppejõud ja teadurid. Eelmisel neljapäeval esitas valitsus riigikogule eelnõu, millega soovitakse vähendada tähtajatult riigikogu otsustusõigust Eesti hariduses. Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on eelnõusse ette valmistanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mis puudutavad õpilaste hindamist eriolukorras ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste kehtestamise üldist ümberkorraldust. Eelnõu kohaselt ei piirdu põhikooli ja gümnaasiumi lõputingimuste kehtestamise muudatused eriolukorra kestusega, vaid on kohaldatavad ka järgmistel õppeaastatel. Esmaspäeva õhtul tegi haridus- ja teadusminister ettepaneku, et eelnõud muudetakse, kuid otsustusõigus eksamite osas jääb valitsusele ka järgmisel õppeaastal. Ministeerium põhjendab vajadust säilitada valitsuse kontrolli järgmise õppeaasta üle, sest põhikooli 3. kooliastme loovtöö sooritamine tuleb võib-olla osades koolides edasi lükata uude õppeaastasse. Loovtöö on kehtestatud põhikooli õppekavas, mis on juba praegu valitsuse määrusega kehtestatud. Seega puudub adekvaatne põhjus põhikooli ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks põhikooli käsitlevate punktide osas. Gümnaasiumi õpilasuurimused ja praktilised tööd põhikooli ei puutu ning ka nende edasilükkamise vajadust tuleks eelnevalt põhjalikult kaardistada, sest õpilasuurimusi ja praktilisi töid on võimalik sooritada kolme gümnaasiumiaasta jooksul. Praeguseks on kujunenud õpetajate ja õppejõudude ning HTM-i vahel väga suur usalduskriis. Aineühenduste pöördumisega liitub ühe uusi ja uusi õpetajaid. Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi kaudu on pöördumisega ühinenud juba 252 ning Eesti Matemaatika Seltsi kaudu 236, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu kaudu 89, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi kaudu 88, Vene Keele Õpetajate Seltsi kaudu 27 õpetajat, õppejõudu, teadurit. Paljud aineühendused on alles nimekirju koostamas. Eile ühines pöördumisega ka Eesti Kunstimuuseum. Aineühendused on seisukohal, et HTM-i selline talitamine on lubamatu ja vastuolus hea õigusloome tavaga. Praegu on õpetajate ja õppejõudude pilgud suunatud eelkõige riigikogu kultuuri- ja õiguskomisjoni suunas, lootuses, et nende liikmed suudavad õpetajaskonna hääle valitsuseni ja riigikogu teiste liikmeteni viia.
