Seoses puukide aktiveerumisega otsustas terviseamet taastada võimaluse end perearsti juures puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, vahendab BNS. „Kevadiste ilmade saabudes hakkavad inimesed tavaliselt veetma rohkem aega looduses, mis tõstab ka puukentsefaliiti nakatumise ohtu,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova. Perearstid vaktsineerivad puukentsefaliidi vastu oma nimistusse kuuluvaid inimesi. Inimesed, kes vajavad puukentsefaliidi vaktsiini esimest või teist doosi, saavad perearsti poole pöördudes vaktsiini esimesel võimalusel. Vaktsiini kolmanda ja järgnevate dooside saamist võib edasi lükata perearstide plaanilise vastuvõtu ja haiglate vaktsineerimiskabinettide töö taastumiseni. Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust ja edasi on vaja iga kolme kuni viie aasta tagant kordussüstiga kaitset uuendada. Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad ühe kuni kahe nädala pärast gripitaolised haigusnähud ehk kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Vaevused kestavad kuni nädal, seejärel enamik inimesi tervenevad. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe pöörduda arsti poole. Pärast puukentsefaliidi läbipõdemist tekib eluaegne immuunsus.