Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadlaste korraldatud küsitlusuuring Covid-19 kohta Eesti elanike seas näitas, et inimesed on hästi informeeritud, peavad viiruse leviku tõkestamist oluliseks ning järgivad riigi antud käitumisjuhiseid, vahendab BNS. Aprilli keskpaigas läbiviidud küsitlusuuringu eesmärk oli välja selgitada, millised on inimeste teadmised, hoiakud ja käitumine uue koroonaviiruse levikust põhjustatud eriolukorras. „On hea meel näha, et inimesed jälgivad hoolega infokanaleid ning soovivad anda oma panust selleks, et viiruse levikut tõkestada. Hoiakud piirangute osas on toetavad – püütakse vältida kontakte teiste inimestega ja hoolitseda oma kätehügieeni eest, ent selgus ka, et üle poole inimestest on tavapärasest rohkem stressis või tunneb ärevust,“ selgitas TAI uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Sigrid Vorobjov. Uuringu tulemused näitasid ka seda, kuidas erinevad sihtgrupid mõistavad haiguse Covid-19 ohtlikkust. Üldine hinnang oli, et koroonaviirus on ohtlik või väga ohtlik – 86 protsenti. Kõige kõrgema hinnangu ses osas andsid naised, vanemad ja kõrgema haridusega inimesed. Üle poole vastanutest oli koduses isolatsioonis, nende seas oli rohkem üle 65-aastaseid inimesi. Valdav enamus pidas avalikus ruumis 2+2 liikumispiirangut vajalikuks ning hinnang sellele kasvas vanusega. „Siin on näha, et sõnumid hoida vanemaealised inimesed kontaktidest eemale, on jõudnud sihtgrupini ning seda peetakse tähtsaks,“ selgitas Vorobjov. Koroonaviirus on eriti ohtlik riskigruppi kuuluvatele inimestele, kelleks on vanemaealised ning krooniliste haigustega inimesed. „Arvestades koroonaviiruse kiiret levikut ning rasket haiguskulgu, on oluline lisaks käitumismustrite muutusele näha ka testimise vajalikuks pidamist ning viiruse ulatust elanike seas – hinnanguliselt kolm protsenti Eesti täiskasvanud elanikest on testitud uue koroonaviiruse suhtes ning üks protsent ehk ligikaudu 10 000 inimest võib olla haigestunud alates märtsikuust,“ lisas Vorobjov. Valdav osa, ehk 92 protsenti inimestest vastas, et on saanud koroonaviiruse kohta piisavalt infot. Kõige paremini olid informeeritud 65–79 aastased: 93 protsenti meestest ja 96 protsenti naistest. Vastajad tundsid kõige enam puudust infost, kuidas haigus ravida ja kus saab testida. Ligi kümnendik vastajaist sooviks rohkem infot selle kohta, kuidas käituda sümptomite ilmnemisel ja kuidas haigus levib. Veel sooviti rohkem teada haiguse põdemisega seotud immuunsuse ja tüsistuste kohta. Infoallikad Info saamiseks kasutati meediakanalitest kõige sagedamini uudiste portaale/ajalehti. Kõige populaarsemateks osutusid Eesti Rahvusringhäälingu eestikeelsed kanalid, sealhulgas tv, raadio, err.ee, sotsiaalmeedia ja ametlikud teabekanalid, nagu terviseameti veebileht, kriis.ee, infoliin 1247. Eesti Rahvusringhäälingu kanalid olid populaarseimad ka muukeelse elanikkonna seas. Sarnane oli muukeelsete elanike seas usaldusväärsus ametlike teabekanalite osas. Lisaks olid muukeelses keelekeskkonnas olulisteks infoallikateks ka PBK ja Venemaa tele/raadio/portaalide uudised. Üle 86 protsenti vastanutest pidas koroonaviirust ohtlikuks või väga ohtlikuks. Viirust pidasid ohtlikumaks naised, vanemad inimesed ja kõrgema haridusega inimesed. Viiruse ohtlikkust hindasid mõnevõrra madalamaks muukeelsed vastajad võrreldes eestikeelsete vastajatega Koroonaviirusesse nakatumise vältimiseks peseb 98 protsenti inimestest regulaarselt seebiga käsi ja 89 protsenti desinfitseerib käsi. Veel mainiti sagedamini, et välditakse üritusi/koosviibimisi, hoitakse sotsiaalset distantsi – vähemalt kaks meetrit ja välditakse kontakti haigusnähtudega inimestega. Maski kandmist märkis 38 protsenti inimestest, kuid toodi välja, et maski kandmist takistab maskide halb kättesaadavus. Ligi kolmveerand ehk 74 protsenti vastanutest leidis, et Eestis rakendatud koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmed tervikuna on piisavad, kuid oli ka neid, kelle arvates on meetmed leebed ja seda eriti 18–29-aastaste noorte hulgas. Vaid iga 14. inimene rahvastikust pidas meetmeid liiga rangeteks. Avalikus ruumis 2+2 liikumispiirangut pidas vajalikuks valdav enamus. Selle piirangu vajalikuks hindamine kasvas vanusega: 85 protsendilt 18–29-aastaste hulgas 97 protsendilt 65-aastaste ja vanemate hulgas. Pisut üle poole ehk 53 protsenti Eesti elanikest oli küsitluse ajal koduses isolatsioonis. Sagedamini vältisid kontakte teiste inimestega ja püsisid kodus üle 65-aastased, 72 protsenti naistest ja 62 protsenti meestest ning 18– 29-aastased noored, 57 protsenti meestest ja 66 protsenti naistest. Uuringu tulemused on abiks epidemioloogilise olukorra hindamisel. Uuring põhines rahvastikupõhisel esinduslikul juhuvalimil, osalemise kutse saadeti e-postiga 12 000 Eesti elanikule vanuses 18–79 aastat. Küsitlus toimus veebis 9.–19. aprillini. Küsimustikule vastas täies mahus 4606 inimest.