Üle poole vastanutest peab neljarealiste maanteede, olemasoleva raudtee ja kohaliku teedevõrgu korrastamist olulisemaks kui Rail Balticu rajamist, selgus Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlusest. Rail Balticu rajamine on maikuu jooksul meedias palju tähelepanu saanud. 3. mail ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme, et EKRE on Rail Balticu projekti seisma pannud. Selle peale vastas 5. mail peaminister Jüri Ratas, et Rail Baltic läheb täisvõimsusel edasi. Lisaks tühistas 19. mail riigikohus osa Rail Balticu Pärnu maakonnas kulgevast trassist. Nendest sündmustest tulenevalt küsiti taas inimeste arvamust Rail Balticu kohta. Lisaks sellele, kas ja millisel trassil raudtee ehitamist inimesed toetavad, paluti inimestel veel avaldada arvamust, kui oluline on Rail Baltic võrreldes teiste taristuprojektidega, kuidas suhtutakse projekti siis, kui muutuvad prognoosid raudtee hinna, kasutuse ja keskkonnamõjude osas ning kui suure osa projekti hinnast peaks tasuma Euroopa Liit. Esiteks küsiti inimestelt, millist varianti Rail Balticu rajamiseks nad eelistaksid. 40 protsenti on neid vastajaid, kes sooviksid raudtee rajamist olemasolevale trassile, uuel trassil rajamist sooviks 27 protsenti ning 18 protsenti arvates võiks selle ehitamata jätta. Sama küsimus esitati inimestele ka eelmise aasta detsembris ning siis olid tulemused sarnased: 38 protsenti vastajaid pooldas olemasoleva trassi kasutamist, uuel trassil ehitamist pooldas 22 protsenti ning 18 protsenti arvas, et Rail Baltic tuleks jätta ehitamata. Järgnevalt küsiti, kas teisi kavandatud taristuprojekte võiks edasi lükata või teostamiseks loobuda, kui nende jaoks kavandatud ressursse on vaja Rail Balticu jaoks. Vastustest selgub, et üle poole vastajates peab teisi taristuprojekte olulisemaks kui Rail Balticut, mis viitab sellele, et uue raudtee rajamine ei tohiks tulla teiste projektide arvelt. Veel selgus, et kui enne raudtee ehituse algust selgub, et projekt on muutunud 50 protsenti kallimaks, keskkonnamõjud 50 protsenti suuremaks või kasutusprognoos 50 protsenti väiksemaks sooviksid üle poole nendest, kes Rail Balticu rajamist pooldasid või olid selle osas neutraalsed projekti lõpetada. Ainult valmimistähtaja edasilükkumise korral oli projekti peatamise soovijad vähem kui jätkamise pooldajaid. Kui küsida inimestelt, kuidas peaks Rail Balticu rajamine sõltuma Euroopa Liidu (EL) rahastusest, siis 55 protsendi arvates võiks raudtee ehitada, kui EL maksab 80 protsenti kuludest. Samas vaid kuus protsenti toetab praegust valitsuse lähenemist, kus toetuse ulatus selgub ehitamise käigus. Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 18.-22. mail veebikeskkonnas ning sellele vastas kokku tuhat 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.
