Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul oli kriisi sisenemine sünkroonne, ent väljumine tuleb ebaühtlane nii sektorite kui ka riikide lõikes, vahendab BNS. Teisipäevasel riigikogu istungil rääkis keskpanga president oma ettekandes, et juba esimeses kvartalis tõid karantiinimeetmed euroalale kvartalivõrdluses kaasa ligi 4-protsendise majanduslanguse ning teises kvartalis kujuneb langus ilmselt veelgi kiiremaks. "Kõik prognoosid sõltuvad sellest, milliseks kujuneb tervishoiuolukord aasta teisel poolel. Kui viiruse ohjeldamiseks ei ole tarvis rakendada uusi karantiinimeetmeid ning kriisi mõjude leevendamiseks tehtu osutub tõhusaks, siis võib majandus taas käivituda teisel poolaastal ka üsna kiiresti. Kuid see ei ole piisav, et jõuda aasta lõpuks tagasi tasemetele, kus me olime enne piirangute kehtestamist," rääkis Müller. Keskpanga presidendi hinnangul võivad inimesed veel pikalt ettevaatlikud olla ja kaaluda oma kulutuste edasilükkamist. Samuti võib eeldada välisnõudluse vähenemist riikidest, kus viiruse levik on olnud ulatuslikum ja mõju seega suurem. "Kõik prognoosid on paraku praegu spekulatiivsed, aga ka tõenäoliselt jõuab euroala kogutoodang tagasi pandeemiaeelsele tasemele alles 2022. aastaks," lisas ta. Mõju inflatsioonile on Mülleri sõnul keeruline hinnata. "Viirusega võitlemise meetmed ei vähenda majanduses mitte ainult nõudlust, vaid ka pakkumist. Nõrga majandusolukorraga kaasneb tõenäoliselt veelgi aeglasem hinnatõus. Samas võivad näiteks probleemid tarneahelatega tuua kaasa ka vähemalt ajutiselt mõnede kaupade kallinemise," nentis ta.
