Kuigi Eestis pole tellimuslõkse sisaldavaid striimimispakkumisi kuigi palju, on selliste teenuste piiriülene tarbimine väga lihtne, mistõttu püsib reaalne oht – paljud teenused ei sõltu riigipiiridest ja nii levivad ka petuskeemid piiridest sõltumatult, hoiatab tarbijate nõustamiskeskus. “Enne striimimislehele registreerumist kontrolli, et tegemist ei oleks lõksuga,” soovitas Euroopa Liidu tarbijate Eesti nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru. “Internet on saanud normiks. Kõik inimesed tunduvad olevat pidevalt internetis ning kogu info on vaid internetiotsingu kaugusel. See käib ka meelelahutuse kohta – meelelahutus internetist on saanud osaks meie igapäeva elust jõudes vaatajani vaid mõne hetkega. Kuigi sellel on ka oma hind – privaatsus ja turvalisus.” “Interneti kasutamine tähendab alati, et jätad sinna endast väärtuslikke andmeid maha, tavaliselt ei saa sellest kasutaja arugi. Lisaks personaalsete ja sihitud reklaamipakkumiste sihtmärgiks olemisele, lubatakse sageli ka pelgalt klikkide eest tasuta näidiseid, teenused või muid peibutavaid hüvesid. Sageli on taoliste pakkumiste taga hoopiski lõksud, mille panijal ei pruugi olla head kavatsused,” hoiatas Tammaru, kelle sõnul pakuvad mitmed voogedastusplatvormid võimalust luua individuaalset programmi ja filmivalikut. “Näiteks on populaarsemad kanalid Netflix, Amazon Prime ja Youtube. Meedia ja kommunikatsiooniteadlased on öelnud, et Netflix võib minna ajalukku kui ettevõte, kes muutis televisiooni 21. sajandil, aga samal ajal oleme me praegu tunnistajateks tekkivale lõhele lineaartelevisiooni ja moodsate lahenduste vahel,” selgitas Tammaru. “Selline telerevolutsioon on atraktiivne ka paljudele traditsioonilistele telekanalitele. Meelelahutustööstus loodab, et voogedastusprogrammid aitavad vähendada piraatlust.” Voogedastusteenuseid ei tasu Tammaru sõnul seega uisapäisa tellida, sest ausate ettevõtjate tuules püüavad ohvreid ka petturid. Kui ausad ettevõtted järgivad reegleid ja pakuvad kontrollitavat kontaktiinfot oma veebilehel, samuti registreerivad korrektselt veebidomeeni oma nimele, püüavad petuveebid tahtlikult vältida läbipaistvust. “Sellised teenusepakkujad peidavad enda identiteeti, et vältida tarbijate kaebusi ja järelevalveasutuste kontakti võtmise võimalust. Sageli nad peidavad end väljamõeldud nime taha või kasutavad teiste, eelkõige tuntud pakkujate nimesid, samuti kasutavad oma aadressiks eksootilisi asukohti või lihtsalt suvalisi aadresse, millel tegelikkuses ei ole ettevõttega mingit pistmist,” märkis Tammaru. “Samuti ei vasta petturid tarbijate kirjadele ega pretensioonidele, kuigi tarbijal tavaolukorras on seadusest tulenev õigus esitada kaebus. Samas need ettevõtted, kes pakuvad sellistele petufirmadele finants- või tehnilist tuge, on antud olukorras pettuse kaasosalised teenides petuskeemile kaasa aitamiselt tulu ning vältides ise vastutuse võtmist.” Suur osa petturitest keskendub Tammaru kinnitusel sellele, et saada kogemusteta filmifännilt varjatud tellimuslõksudega raha kätte. Tavaliselt kutsuvad netis levivad pakkumised üles tegema tasuta kasutajakontot sisestades oma isiklikke andmeid ning pärast seda saabki kohe vaadata tasuta sisu. Tegelikkuses on hästi peidetud alamlehtedel väga varjatult siiski mainitud, et tegemist on tasulise tellimusega. Lõks toimib selliselt: kasutajakontot luues küsitakse tarbijalt kasutaja nime, e-posti aadressi, postiaadressi ning telefoninumbrit. Pärast registreerimist saab kasutaja kinnituskoodi oma mobiilile, mis peaks kinnitama registreerimise nende lehel. Seejärel väidab petuleht, et kinnituskoodi veebilehele sisestades kinnitas tarbija sellise tasulise filmiteenuse ning tal on õigus nõuda aastatasuna näiteks 250 eurot. Registreerides tundmatu portaali kasutajaks peaks vältima pangaülekandeid ning kasutama krediitkaardiga maksmise võimalust või muid tarbijat kaitsvaid süsteeme, näiteks Paypali. Paljudes riikides on võimalik krediitkaardiga makstes hiljem kasutada makse tagasikutsumise võimalust ehk chargeback’i, kui teenus jääb saamata. Selliselt jagab klient ka vähem oma isiklikke andmeid. Kes on saanud arve kahtlaselt voogedastuslehelt, ärgu lasku end hirmutada agressiivsest sissenõudmisstiilist ega maksku mittetarbitud teenuse eest. Kui jääb ebaselgeks, kas nõue on õigustatud või mitte, tuleks võtta ühendust kohaliku EL-i tarbijate nõustamiskeskusega, et probleemile lahendus leida.