Statistikaameti andmetel sai eelmisel aastal Eestis vanemahüvitist 27 989 naist ja 3920 meest, kusjuures hüvitist saavate meeste arv on tõusuteel. Vanemahüvitise saajatest olid 2019. aastal 12 protsenti mehed ja neile maksti ühes kuus keskmiselt 1728 eurot. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaire Raasik kinnitab, et naised said vanemahüvitiseks samal ajal keskmiselt 1133 eurot, mis on meestest 34 protenti vähem. “Siiski on näha, et vanemahüvitise erinevus meeste ja naiste vahel vaikselt väheneb, sest ajalooliselt on käärid olnud veelgi suuremad,“ ütles Raasik. Riigi pakutud kümnetööpäevast isapuhkuse võimalust kasutas eelmisel aastal 58 protsenti isadest, mis on 19 protsendipunkti rohkem kui kuus aastat tagasi. Isapuhkuse kasutamine on alates 2013. aastast kasvanud, mil seda hakati tasustama puhkusele jääja keskmise töötasu järgi. Keskmiselt kasutatakse ära üheksa ja pool puhkusepäeva. Meeste ja naiste koondumist eri ametikohtadele näitav ametialane sooline segregatsioon on Eestis alates 2006. aastast vähenenud. Meeste ja naiste koondumist eri tegevusaladele näitav tegevusalapõhine sooline segregatsioon on samal ajal suurenenud. „Sooline segregatsioon näitab, et kõikidel ametikohtadel oleks Eestis mehi ja naisi võrdselt, kui ametikohta vahetaks 34,5 protsenti meestest või naistest. Tegevusaladel oleks mehi ja naisi võrdselt, kui oma tegevusala vahetaks 36,9 protsenti meestest või naistest,“ selgitab Raasik. Mehi töötab rohkem näiteks ehituse, veonduse ja laonduse tegevusaladel ning naisi hariduses, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. Meeste seas on oluliselt rohkem näiteks seadme- ja masinaoperaatoreid ning naiste hulgas tippspetsialiste ja teenindustöötajaid.
