Eelmise aasta kevadest on Prisma Peremarketid kogunud kokku 213 000 ilma pandimärgita pakendit, mille Eesti Pandipakend suunas taaskasutusse. Alates eelmise aasta aprillist võetakse Prisma kaupluste taaraautomaatides vastu ilma Eesti pandimärgita plast- ja plekkpakendeid. 14 kuu jooksul on keskkonnateadlikud Eesti inimesed tagastanud pea veerand miljonit pandimärgita pakendit, mis oleksid muidu lõpetanud oma eluringi kasutult prügimäel, kuid on nüüd Eesti Pandipakendi abiga saanud uue elu. „Kui me eelmisel aastal alustasime koostöös Prismaga ilma Eesti pandimärgita plast- ja plekktaara kokku kogumist ning taaskasutusse suunamist, siis lootsime igas kuus koguda kokku 200 000 pandita pakendit. Kuigi jõudsime soovitud tulemuseni alles aastaga, on see igal juhul suur abi meid ümbritsevale keskkonnale," rääkis Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba. Neli kuud pärast projektiga alustamist langes Eestis alkoholiaktsiis, mis pidurdas oluliselt välismaalt Eestisse toodavate ilma pandimärgita joogipakendite hulka, mis tähendas ka väiksemat tagastust. Lisaks on olnud oma roll eriolukorraga kaasnenud piiride sulgemisel. "Me kahtlemata jätkame pandimärgita pakendite taaskasutusse suunamist, sest iga pakend on väärtuslik taaskasutatav ressurss. Olen väga tänulik kõikidele, kes kasutavad mugavat võimalust tuua oma pandimärgita plastpudelid ja plekkpurgid keskkonda hoidvalt Prisma taaratagastuspunktidesse,“ ütles Karba. Prisma Peremarketi hankedirektor Tõnis Tomingase sõnul on pandimärgistuseta pakendite taaskasutusse suunamine osa Prisma Peremarketi keskkonnateadlikkuse tõstmise programmist. „Eestis ringleb jätkuvalt märkimisväärsel hulgal lähiriikidest toodud plast- ja plekktaarat. Võimalus anda need pudelid ja purgid Prisma taaraautomaatides otse taaskasutusse aitab kindlasti hoida meie keskkonda puhtamana,” ütles Tomingas. Ilma pandita pakendite tagastamine toimub täpselt sama moodi nagu Eesti pandimärgiga plastpudelite ja purkide korral, kuid tagatisraha nende eest ei maksta. Nii nagu pandipakendite puhul peab ka ilma pandita pakendi tagastamiseks olema loetav selle triipkood, säilinud ostuhetke kuju ja pakend peab olema tühi. Tagastamise järel väljastab automaat taaratšeki, kus on eraldi välja toodud taaraautomaadi poolt vastu võetud ilma panditarahata pakendite kogus. Eesti Pandipakend on 2005. aastal joogitootjate/maaletoojate ning kaupmeeste poolt pakendiseaduse alusel loodud taaskasutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga joogipakendite kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist. Eesti Pandipakendiga on liidetud 381 pakendiettevõtjat, 1260 kaupmeestele kuuluvat tagastuskohta ning 448 HoReCa sektori korjekohta. Prisma Peremarket AS tegutseb Eestis alates 2000. aastast. Ketil on Tallinnas, Tartus ja Narvas ühtekokku kaheksa kauplust, mis pakuvad koos tugiüksusega tööd pea 800 inimesele. Prisma Peremarket kuulub kaubanduskontserni S-Grupp, mis tegutseb Soome, Eesti ja Venemaa turgudel ning kontsernis töötab kokku üle 40 000 inimese. Prisma on kõige laiema valiku ja ühe soodsaima ostukorviga poekett Eestis. 2018. aastal avas Prisma oma Tallinnas asuvad Sikupilli, Mustamäe ja Lasnamäe Prisma kauplused ööpäevaringselt. 2019. a aprillis tehti sama Tartus Sõbra Prismas. Esimene Prisma supermarket avati 2019. aasta suvel Tallinna vanalinnas.
