Uuringufirma Norstat värske uuringu kohaselt ületab Skype’i tuntus Eesti elanike seas selgelt teisi edukaid start-upe ning näiteks meedias sageli ükssarvikutega kõrvutatud Eesti e-residentsuse programmi brändist, mille abil loodud ettevõtete kogutulu on ületanud samuti märgilise miljardi euro piiri, on kuulnud 50 protsenti Eesti inimestest. Norstati suve hakul läbi viidud küsitlus, milles uuriti kaubamärkide tuntust Eesti täisealise elanikkonna seas, asetas Eesti e-residentsuse programmi nelja ükssarviku kõrvale Eesti ärimaastiku konteksti. Kõige tuntumaks Eesti IT-valdkonna kaubamärgiks osutus telekommunikatsiooniäpp Skype, millest on kuulnud 94 protsenti elanikkonnast. Isegi vanusegrupis 75+ on brändi tuntus üle 90 protsendi. Teise koha saavutas tuntuse poolest 54 protsendiga transpordiplatvorm Bolt. Riiklikust e-residentsuse brändist on kuulnud 50 protsenti küsitletutest. Neljandale ja viiendale kohale jäid piiriüleseid finantsteenuseid pakkuv Transferwise 43 protsendiga ja veebimängude ning spordikihlvedude tarkvarale keskenduv Playtech 28 protsendiga. Eesti idufirmade asutajaid koondava Asutajate Seltsi juhatuse liige Sten Tamkivi märkis, et mõistetavalt teatakse rohkem ettevõtteid, mille tooted on inimestele lähemal või kasutusvaldkond laiem. “Kui vanemad või vanavanemad suhtlevad lastega Skype’i vahendusel, siis teadlikkus firmast kasvab,“ ütles Tamkivi. Ta lisas, et Eesti start-up-ökosüsteem on mõnusa sünergiaga ja toetav ning riigi väiksus tugevus. „Eesti siseturg on väike – iga ambitsioonikas ettevõtja vaatab turuna kogu maailma. Ettevõtjad peavad väga selgelt mõtlema, kuidas väheste inimeste ja ressurssidega midagi vinget ära teha. Säästlikkus on oluline printsiip, mis Eesti ettevõtjatele on justkui sündides kaasa antud. See on väga start-upilik mõtlemisviis,“ märkis Tamkivi. Tamkivi leiab, et Eesti avalikul sektoril on kohalikelt idufirmadelt õppida kiirust ja katsetamisjulgust. “Internetimaailmas on kulu iga järgmise miljoni kasutaja lisamisel marginaalne. Kui midagi valmis teha, siis miks jätta loodu kasutada ainult ühele miljonile, selle asemel, et pakkuda võimalust 10 või 100 miljonile? E-residentsuse programm on positiivne näide, kuidas Eesti avaliku sektori algatus loob väärtust suurele ja kiiresti kasvavale hulgale inimestele üle maailma. E-residentsus on üks kõige enam start-upi meenutav avaliku sektori ettevõtmine Eesti ajaloos,“ ütles Tamkivi. Eesti oli esimene riik maailmas, mis hakkas mitteresidentidele pakkuma innovaatilist võimalust kasutada riigi e-teenuseid, sealhulgas luua ja juhtida ettevõtet kaugteel. E-residentsuse programmi nõukogu esimees Taavi Kotka tõi välja, et e-residentsus on pea kuue aastaga märkimisväärselt kasvanud. “Maksuameti 2020. aasta alguses tehtud arvutuste kohaselt on e-residentide loodud 13 000 Eesti ettevõtte kumulatiivne kogukäive üle miljardi euro. Kui asetaksime e-residentsuse programmi eraettevõtluse konteksti, näiteks mõtleksime sellest kui idufirmast, millel on üle miljardi euro käivet, mille kasumireale prognoositakse iga-aastaselt vähemalt 20 miljonit eurot ja millele ennustatakse kasvu 30–50 protsenti aastas, räägiksime ükssarvikust. Ehkki tegemist on üksnes mõttemänguga, on e-residentsuse lennukas start-up maailmale sarnane vaimsus sellele avaliku sektori algatusele kindlasti unikaalse stardipositsiooni kinkinud,“ ütles Kotka.