Eesti asub äsja avaldatud õigusemõistmise võrdlustabelis "Justice Scoreboard 2020" kohtusüsteemi tõhususe ja menetluste kiiruse poolest Euroopa Liidu riikide esikolmikus, vahendab BNS. Tsiviilasjade lahendamisel on Eesti kohtud Euroopa Liidus tõhususe poolest teisel ning haldusasjades viiendal kohal. Eestist kiiremini lahendatakse tsiviil- ja haldusvaidlusi vaid Taani ja Läti kohtutes. Kohtuasjade arv Eesti kohtutes on veidi tõusnud. Kui 2017. aastal esitati kohtusse ligikaudu 21 asja 100 elaniku kohta, siis 2018. aastal oli see number 23. Pooleliolevate kohtuasjade arv tõusnud ei ole, püsides jätkuvalt alla Euroopa keskmise. Eriti väike on pooleliolevate kohtuasjade hulk Eesti halduskohtutes. Esimest korda hindas justiitssüsteemide võrdlustabel Euroopa Liidu riikide kohtute lapsesõbralikkust. Võrdlustabeli andmetel kuuluvad Eesti kohtud lapsesõbralikemate hulka. Lapsesõbralikkuse hindamisel arvestati muu hulgas näiteks, kuivõrd pakuvad kohtud laste jaoks mugandatud teavet kohtumenetluse kohta, kuidas lapsi kohtumenetluse jaoks ette valmistatakse ning kuivõrd koolitatakse kohtunikke lastega seotud kohtumenetlusi läbi viima. Samal ajal on tabelis välja toodud, et Eesti elanike jaoks pole internetis piisavalt mitmekülgselt kättesaadavat informatsiooni kohtusüsteemi kohta. Näiteks puuduvad interaktiivsed lahendused, mis selgitaksid inimestele nende õigusi ja kohtusse pöördumise võimalusi. Sarnaselt möödunud aastaga nähtub võrdlustabelist, et Eesti kohtusüsteemi eelarve on Euroopa Liidu riikide üks väiksemaid, jäädes ligikaudu 50 euro piirimaile ühe elaniku kohta. Õigusemõistmise tulemustabeli koostab Euroopa Komisjoni ja selle eesmärk on anda usaldusväärset ja võrreldavat informatsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide õigusemõistmise süsteemide toimimise kohta. "Justice Scoreboard 2020" andmed hõlmavad aastaid 2012–2019.
