Homme
04. aug
17...22
11...16
Ülehomme
05. aug
18...23
10...16

Eesti

Magistritöö: harjumaalaste valmisolek hädaolukorraks on puudulik

Foto: Veiko Vares/Delfi
12:40 14. juuli 2020
Autor: uudised.ee
Allikas: BNS

Sisekaitseakadeemias äsja kaitstud magistritööst selgus, et Harjumaa elanikkonna valmisolek hädaolukorraks on puudulik, vahendab BNS.

Sisekaitseakadeemia magistrant Kalev Õigeri lõputöö eesmärk oli selgitada välja Harjumaa elanikkonna teadlikkus hädaolukordadest ning valmisolek elutähtsate teenuste katkestuseks, nii linna- ja maapiirkondades kui ka korterites ja eramajades elavate inimeste puhul, ning võimalikud meetmed, mille abil vähendada katkestusest tingitud negatiivset mõju. 

Värskelt kaitstud magistritööst selgus, et Harjumaa elanikkonna teadlikkuses ja valmisolekus esineb jätkuvalt puuduseid, vaid keskmiselt 54,96 protsenti Harjumaa elanikkonnast tuleb iseseisvalt viis kuni seitse päeva toime. Positiivse poole pealt on valmisolek võrreldes 2019. aasta sügisega vähesel määral ehk 4,96 protsenti tõusnud. Hoolimata uuringu läbiviimise ajal puhkenud COVID-19 pandeemiast vastasid 22 protsenti inimestest siiski, et nad ei ole kordagi mõelnud, et Eestit võib tabada hädaolukord.

Kinnitust leidis ka fakt, et eramajades ja maapiirkondades elavad inimesed on 12 elutähtsa teenuse katkestuseks teataval määral paremini valmistunud, kui seda on korterelamutes elavad inimesed. 

Elutähtsaid teenuseid on kokku 14 – elektriga varustamine, maagaasiga varustamine, vedelkütusega varustamine, riigitee sõidetavuse tagamine, telefoniteenus, mobiiltelefoniteenus, andmesideteenus, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, vältimatu arstiabi, makseteenus, sularaharinglus, kaugküttega varustamine, kohaliku tee sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja kanalisatsioon.

Kalev Õiger tõdes, et suurimaks murekohaks on linnade korterelamutes elavad inimesed, kelle valmistumine on juba eelduslikult raskendatud. "Paraku pean siin ka endale tuhka pähe raputama ja tõdema, et keskmise Tallinna kortermaja elanikuna tuleksina ilma elektri või veeta toime vaid paar päeva ning peaksin kiiremas korras linnast evakueeruma.’’

’’Hädaolukordade puhul on enim ohustatud Tallinn ja teised suurlinnad, kus peamiseks riskigrupiks on korterelamutes elavad leibkonnad. Üldiselt kõige kriitilisemateks teenusteks kogu Harjumaa elanikkonna jaoks on vältimatu arstiabi, veega varustamine ja kanalisatsioon ning elektriga varustamine,’’ leidis Õiger. 

Töös analüüsiti ka vene rahvusest vastanute valmisolekut elutähtsate teenuste katkestuseks. Ilmnes, et vene rahvusest vastanud hindavad oma iseseisvat toimetulekut kriitilisemalt. Ilma elutähtsate teenusteta ei tule keskmiselt toime 16,5 protsenti vene rahvusest vastanutest, samas kui üldine tulemus oli 9,26 protsenti, ja viis kuni seitse päeva tulevad ilma elutähtsate teenusteta toime 36,68 protsenti vastanutest, samas kui üldine tulemus 54,96 protsenti. 

Samas märgiti, et antud uurimuse tulemused, kuigi valim seda teoreetiliselt võimaldaks, ei ole üldistatavad tervele Eestile, näiteks Ida-Virumaale ja saartele. Sellegipoolest annavad püstitatud hüpoteesid ja uurimistulemused aluse korduvateks jätku-uuringuteks, mis võimaldavad vaadelda ja testida antud tulemuste muutusi ajas ning riikliku eriolukorra järgselt. Vastuste vähesuse tõttu ei ole andmed statistiliselt üldistavad tervele Harjumaa vene rahvusest kogukonnale. Teatavaid tendentse uurides ilmnes aga siiski, et vene rahvusest vastanute keskmine toimetulek on madalam, kui seda on üldine tulemus. Samuti näevad vene rahvusest vastanud riigil suuremat rolli hädaolukorraks valmisolekul ning nende elu ja tervise kaitsmisel.

’’Kuigi teatud olukordadeks ei saagi lõpuni valmistuda, leian, et valmisolek sõltub tugevalt reaalsetest kriisidest ja meedias kajastatud sündmustest, mistõttu tuleks minu hinnangul riiklike õppustega sellist kajastust hoida, kui reaalsed kriisid puuduvad. Hädaolukordadeks valmistumine ja elutähtsate teenuste katkestusteks valmisolek peab olema üldhariduskoolides käsitletud, seda kasvõi riigikaitseõpetuse või külalisloengute raames, sest tegemist on äärmiselt olulise teadmise ja oskusega, mis kipub heaoluühiskonnas kiirelt kaduma,’’ leidis Õiger.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!