Kui epidemioloogiline olukord Eestis drastiliselt ei muutu, alustavad koolid septembris õppetööd tavapäraselt - koolides koroonaviirusesse nakatunute avastamisel reageeritaks sellele juhtumipõhiselt ning kõiki koole ei suletaks, vahendab BNS. Pirita majandusgümnaasiumi koridorid on praegu juulikuule omaselt tühjad. Direktor Toomas Pikhofi sõnul näitab praegune seis, et sügisel algab kool tavapäraselt, vahendas teisipäevane "Aktuaalne kaamera". "Meil on kooli juhtkonnaga väljatöötatud kaks plaani. Üks plaan on see, et on tavaline kooliaasta nagu kõik on siiani olnud ja teine plaan on selline, kus on üle vaadatud kõik riskimomendid. Aga praeguse seisuga, ka Tallinna haridusameti koolide kuraatoriga on meil kokku lepitud, et kui ei teki muid suuniseid, siis me alustame tavapäraselt," rääkis ta. Tavapärane tähendab aga nüüdsest näiteks ka desinfektsioonijaamu koolides. Pirita majandusgümnaasiumis saavad õpetajad viiruste eest kaitsmiseks kanda spetsiaalseid visiire. Ka terviseamet on seda meelt, et koolides võiks septembris alata tavapärane õppetöö. Kui koolis avastatakse koroonaviiruse kandja või kandjad, siis ei järgne sellele kõikide koolide sulgemist. "Me usume, et see saab olla personaalselt tehtud konkreetse kooli kohta, võib-olla ka koolide kohta teatud regioonis sõltuvalt sellest, kui suur on haigestumus teatud regioonis või rajoonis," selgitas terviseameti epidemioloog Irina Dontšenko, kelle hinnangul võib sõltuvalt olukorrast peatada ka vaid ühes klassis korraga kohapealne töö. Selle on terviseamet juba varem välja öelnud, et kui kahe nädala jooksul tuleb nakatunuid juurde rohkem kui 325, siis hakatakse juba tõsisemate piirangute peale mõtlema. See kehtib ka koolide kohta. "Kuni selle numbrini me leiame, et tõsiseid samme ei ole vaja teha," kinnitas Dontšenko. Haridusministeerium koostab koolidele juhised, kuidas võimaliku kooli või koolide sulgemisega paremini toime tulla. "Hästi markeerivalt on need seotud koostööga. Haridusasutus ja seal toimuv ei ole ainult seotud koolidirektori vastutusegaa, vaid üldse, mis toimub kohalikus omavalitsuses ehk koolipidaja. Koostöö õpetajate vahel, milliseid infosüsteeme, lahenduso kasutatakse," rääkis haridusministeeriumi asekantsler Robert Lippin. Ühtse infosüsteemi puudumine oli kevadise kaugõppe ajal lastevanemates üks enam küsimusi tekitanud teema. Ühtset üleriigilist süsteemi ei tule ka edaspidi, kuid ministeeriumil on soovitused. "Ei ole vaja kasutada, et ühes koolis on 10-20 erinevat lahendust. Pigem võiks piirduda vähemaga. Selge on see, et ühe lahenduse peale ei ole võimalik minna - õpetajad on erinevad, õppeained on erinevad. Aga ühes koolis võiks teha kokkuleppe, et kasutatakse kindlaid süsteeme," ütles Lippin.
