Loodust tuleb hoida sama hoolega, kui kaitseme oma muid ühiskondlikke väärtusi, lausus president Kersti Kaljulaid Eesti looduskaitse 110. aastapäeva konverentsil Kuressaares. President arutles selle üle, kas loodust peaks kaitsma nii, et ta püsiks muutumatuna võimalikult kaua meie valitud kujul ja ajateljel, või on looduskaitse ülesanne lasta loodusel kulgeda oma rada ja kaitsta vaid teatud territooriumi, edastas presidendi kantselei. "Aga kui sellesse võrrandisse lisada asjaolu, et inimene sunnib ise loodust muutuma, sest põhjustab CO2 kontsentratsiooni kasvu atmosfääris. Seda mõju ei saa piirata ka looduskaitsealadel. Kuidas see mõjutab omakorda kaitse-eesmärke? Kas peaksime takistama loodusel kohanemist, sest kaitseme seda, mis on looduse omaloomingu seisukohalt hoopis vabaõhumuuseum kooslustest, mis olid siin siis, kui inimene polnud oma elamist üle kütnud,“ küsis Kaljulaid. Riigipea sõnul katsetavad mõned erametsaomanikud, millised puuliigid võiksid olla väärt kasvatamist vabanevatel lankidel. "See on hea näide sellest, kuidas erametsaomanikud võivad eksida, võivad oma katsetustes õnnestuda, aga nende tehtu pakub kindlasti Eesti metsadele mitmekesisemat ja seetõttu kestlikumat tulevikku kui riiklik suur otsustaja, kes samuti teeb asju paremast tahtest ja toetudes teadusarvamustele. Aga kõik on ekslikud – ja peaks RMK eksima doktriinivalikul, teeb see liiga 40 protsendil Eesti metsadest. Erametsaomanike erinevad katsetused annavad meile palju informatsiooni ohutul moel ja osad neist ka õnnestuvad,“ lisas Kaljulaid. „Suur osa eestlasi saab hingekosutust ikka metsast, mere äärest, suure kivi juurest, kirjeldamata seda religioonina,“ lisas riigipea.
