Ratas: Eesti asub juhtima reisilaeva Estonia huku uut uurimist

uudised.ee

Peaminister Jüri Ratas kinnitas esmaspäeval, et tulenevalt äsja ilmnenud uutest asjaoludest käivitub parvlaeva Estonia huku uus uurimine, mida asub juhtima Eesti, vahendab BNS.

"Uus tehniline uurimine Estonia huku uute asjaolude kohta tuleb läbi viia," märkis Ratas. "Meie vaates hõlmab tehniline uurimine veealuseid vaatlusi ja sellest oleme informeerinud ka Soomet ja Rootsit," ütles Ratas. 

Tema sõnul on kolm riiki ühtlasi kokku leppinud, et Eesti asub Estonia lipuriigina uut uurimist vedama. "Meie soov on, et tõde tuleks kindlasti päevavalgele," rõhutas Ratas. "Edasise uurimise koordinatsioon tuleb kolme riigi vahel kokku leppida. Eesti poolt veab seda praegu riigikantselei ning ühel hetkel tuleb see tehniline uurimine reaalselt ka läbi viia."

Välisminister Urmas Reinsalu lisas, et uue uurimise läbiviimisel lähtutakse 1997. aasta uurimisraportile. "Uus tehniline uurimine ei tähenda, et 1997. aasta raport oleks tühistatud," selgitas Reinsalu. 

Välisminister lisas, et uus uurimine saab olema siiski täiesti autonoomne. "Me ei plaani 1997. aasta raportile lihtsalt mõned leheküljed juurde kirjutada. Ja kui ilmneb uut olulist teavet, siis riigid menetlevad seda ühiselt," ütles Reinsalu.  

Ühtlasi märkis Reinsalu, et uurimise hinnas pole küsimus ja riigid panustavad sellesse täpselt nii palju, nagu on vaja. 

Välisministeeriumi esindaja Mart Luik märkis, et filmi tegijad võtsid Eesti ametivõimudega ühendust juba koroonakriisi alguses, teatades, et mullu sügisel läbi viidud veealused võtted paljastasid Estonia vraki juures uusi asjaolusid. "Kaadreid nägime 12. augustil ja olenemata laevanduse spetsialist sai selgeks, et lõhe Estonia paremas pardas on midagi uut," märkis Luik. 

Septembris vaatasid kaadrid üle ka tehnilised eksperdid, kes kinnitasid, et löök laevale on toimunud väljaspoolt ja pole plahvatuse tekitatud. 

Telekanalile Discovery Estonia katastroofist dokumentaalfilmi tootnud meeskond leidis sukeldumisel vraki juurde laeva kerest nelja meetri suuruse augu, mida varem varjas osaliselt merepõhi.

Täna Discovery voogedastusplatvormidel Põhjamaades avaldatud uues dokumentaalfilmis usub meretehnoloogia professor Jørgen Amdahl, et vigastus on sellise ulatusega, et võis kaasa aidata Estonia kiirele uppumisele, vahendab Delfi.

Dokumentaalsarja "Estonia – leid, mis muudab kõike" tootis produktsioonifirma Monster Discovery Norra tellimusel. Režissöör on Henrik Evertsson.

Parvlaev Estonia lahkus Tallinna sadamast 27. septembri õhtul 1994 ja võttis suuna Stockholmile, kuhu pidi jõudma järgmisel hommikul. Laeva pardal oli 803 reisijat ja 186 meeskonnaliiget.

Avamerele jõudes tabasid laeva mitmemeetritsed lained ning umbes poolel teel Stockholmi, Soomele kuuluva Utö saare lähistel vajus Estonia kreeni ning uppus kiiresti.

Estonia pardal olnud inimestest õnnestus päästa 137, elu kaotas 852 inimest, kellest suurem osa jäi laeva lõksu ja uppus koos sellega. Hukkunutest 501 olid Rootsi kodanikud ja 285 Eesti kodanikud, kokku oli laeval 17 riigi kodanikke.

Eesti, Soome ja Rootsi ühiselt ellu kutsutud laevahuku uurimise komisjoni lõpparuande kohaselt põhjustas katastroofi ränk ilm, mis rebis lahti laeva vöörivisiiri ning sellega seotud rambi, misjärel ujutas vesi üle autoteki.

Kommentaarid puuduvad