Reisilaeva Estonia huku uurimise ajal peaministri toolil istunud Andres Tarand meenutas Postimehe teisipäevases otsesaates, et toona ei kerkinud kordagi päevakorda allveelaevaga kokkupõrke versioon, vahendab BNS. Tarand märkis, et aastatel 2005–2009 Estonia huku uurimiskomisjoni juhtinud endine riigiprokurör Margus Kurm on oma versioonis sidunud Estonia huku väidetava kokkupõrkega Rootsi allveelaevaga, kuid see pole tõenäoline. Tarand selgitas, et Rootsi on võibolla küll üht-teist salanud, kuid kui mõni Rootsi allveelaev oleks tõesti kadunuks jäänud, oleks see ilmsiks tulnud. Küll aga viitas Tarand Venemaale, kelle allveelaevad tema sõnul sagedasti Läänemerel seikslesid. "Venemaa jätab allveelaevu merepõhja ja mehi kantakse maha," märkis Tarand. Tema sõnul ei kerkinud huku uurimise ajal kordagi päevakorda versioon, et mõni allveelaev oleks Estoniaga kokku põrganud. "See tuli päevakorda ju vist aastal 2006, kui üks Saksa ajakirjanik seda väitma hakkas," märkis Tarand. Tarand meenutas, et Estonia hukkumise paiga kohta hauarahu leping sõlmida oli Rootsi initsiatiiv. "Ma leppisim sellega, polnud põhjust midagi kahtlustada," ütles Tarand. "Ma kuulsin küll kusagilt rootslaste plaanis katta laeva vrakk kruusaga, kuid mitte rohkem," ütles Tarand, lisades, et ta ei oska kommenteerida ka Rootsi otsust katta Estoniaga seonduv 75 aastaks riigisaladuse looriga. Tarandi sõnul pooldaks ta uue uurimise algatamist, kuid seda vaid juhul, kui see eestlaste rahakotti ei nööriks. "Mida sealt ikka leitakse? Et loeme luukered üle ja kapten Pihti ikka ei leiaks. See oleks lõputu rahaloopimine," märkis Tarand. Tema sõnul ei üllata teda ka nüüd laeva kerest leitud auk. "See võib ju olla ka laeva ninaga löödud. Ja igal juhul on visiiri küljest varisemise auk palju suurem, kust vastu lainet sõites tuleb palju vett sisse," ütles Tarand. "Kõike seda võib ju üle arvutada, kuid ma teeks mõistlikumaid asju."
