Homme
27. nov
0...5
0...5
Ülehomme
28. nov
0...5
-1...4

Eesti

Seitse riigikohtunikku jäid pensionireformi asjas eriarvamusele

Foto: ERR
12:34 20. oktoober 2020
Autor: uudised.ee
Allikas: BNS

Seitse riigikohtunikku jäid president Kersti Kaljulaidi taotluses tunnistada pensionireformi seadus põhiseadusvastaseks eriarvamusele ja seda erinevalt üldkogu otsusest tunnistada reform põhiseadusega kooskõlas olevaks, vahendab BNS.

Eriarvamusele jäid riigikohtunikud Peeter Jerofejev, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Nele Parrest, Ivo Pilving, Kalev Saar ja Juhan Sarv, kes leidisid, et presidendi taotlus oleks tulnud rahuldada.

Eriarvamusele jäänud kohtunike hinnangul reform vastuolus põhiseadusega ehk õigusega saada vanaduse korral riigilt abi, samuti võrdsuspõhiõigusega, omandipõhiõigusega ja ettevõtlusvabadusega.

Kohtunikud märkisid, et ennekõike on põhiseadusvastane kogumispensionide seaduses ettenähtud õigus võtta kohustusliku kogumispensioni fondist ehk teisest pensionisambast enne pensioniea saabumist välja sinna sotsiaalmaksu laekumiste arvel praeguseks juba kogutud vara.

Raha väljavõtmise võimalus suurendab ühest küljest inimeste vaesusriski pensionipõlves, asetades samas teise pensionisambaga mitteliitunutele ebavõrdse koormuse riikliku pensionikindlustuse finantseerimisel, tõdesid kohtunikud.

Kohtunike hinnangul toob pensionireformi seaduses ettenähtud ennetähtaegne väljamakse kaasa teise pensionisambaga liitunud ja mitteliitunud kindlustatute ebavõrdse kohtlemise sotsiaalmaksuga koormamisel ja riikliku pensionikindlustuse rahastamisel ning on seetõttu vastuolus võrdsuspõhiõigusega.

Eriarvamuse kohaselt on pensionireformi seaduses vastuolu omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabadusega. Kohtunikud mägivad, et praegused osakuomanikud on seni kogunud teise sambasse pensionivara eeldusel, et seda investeeritakse seaduses sätestatud tingimustel osakuomanike pensioniea saabumiseni ning et investeerimise tingimusi ei muudeta oluliselt ebasoodsamaks.

Nende hinnangul luuakse reformiga enne reformiseaduse jõustumist omandatud osakute investeerimiseks varasemast oluliselt ebasoodsamad tingimused ehk osakuomanik, kes soovib jätkata pensionipõlveks kogumist ja investeerimist ning kaitsta seni kogutud pensionivara reformist tuleneva ebasoodsa mõju eest, õigusi ei aita kaitsta võimalus võtta raha välja või kanda see pensioni investeerimiskontole.

Raha väljavõtmisel on osaku väärtusega seotud riskid, sellelt tuleb maksta tulumaksu ning inimese tulevane pension on väiksem ehk esimese samba pension on väiksem ja teise samba pension puudub ning pensioni investeerimiskontot ei saa pidada teise samba pensionifondiga võrdväärseks vahendiks pensionivara kogumiseks ja investeerimiseks.

Eriarvamusele jäänud kohtunikud märgivad, et president märgib õigusega, et enneaegse väljamaksmise võimalusega luuakse ebaproportsionaalne risk, et fondiosakute väärtust hakkab lisaks finantsturgudel ja majanduses toimuvale senisest oluliselt enam mõjutama teiste osakuomanike käitumine.

Kohtunikud tõdesid, et nad ei pea praegusel juhul proportsionaalseks eelistada teises sambas jätkata soovijate ja kindlustusandjate vabadusõigustele teisest sambast lahkuda soovijate põhiseadusega kaitsmata võimalust saada maksude arvel kogutud raha enda vabasse käsutusse.

Samas leidis riigikohtu üldkogu, et presidendi taotlus tuleb jätta rahuldamata.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!