Sel aastal on Lääne-Virumaal ametlikult hundi lõugade vahel elu jätnud kuus koera ning üle 20 lamba, enamik neist septembris-oktoobris - jahimeeste sõnul on olukord kontrolli alt väljas, huntide tegelik hulk ei vasta ametlikule statistikale ja probleemiga ei tegeleta, kirjutab BNS. Ametliku statistika kohaselt oli tegemist kuuenda koeraga, kes sel aastal Lääne-Virumaal sute rünnaku ohvriks sattunud. Kohal käinud jahimehe jutu põhjal võib oletada, et samas kandis on murdmiste taga üks hundikari. Rakvere Jahindusklubi tegevjuhi Jaan Villaku sõnul on olukord juba mitu aastat kontrolli alt väljas ning jahimeeste ja keskkonnaameti vahel suured käärid. “Ametlik huntide ja karude arvukuse statistika ei vasta vaatlusandmete kohaselt tegelikkusele,” rääkis Villak. Tema sõnul on huntide loendamise keeruliseks muutnud viimase paari aasta lumevabad talved. Koeri murrab Villaku sõnul üks ja sama hundikari. “See on anomaalia. Huntidel on tegelikult metsas piisavalt süüa, koerte murdmine on ühel konkreetsel karjal õpitud ning nüüd nad käivad Haljala ümbruses murdmas,” kommenteeris Villak septembris ja oktoobris seal kandis toimunud murdmisi. Keskkonnaameti jahindusspetsialist Margo Tannik rääkis, et alates 26. augustist kuni 16. oktoobrini on keskkonnaametile teada antud kuuest Lääne-Virumaal murtud koerast ning seda üsna suurel alal hajusalt üle maakonna. “Konkreetset ühe-kahe jahipiirkonnaga piirnevat kahjustuskollet me nende juhtumite puhul välja tuua ei saa. Eriloa väljastamise eelduseks oleks kahjustuste koondumine kindlale kitsamale alale,” kommenteeris ta. Tannik jätkas, et kui keskkonnaamet lubaks erilubadega küttida üle kogu poole maakonna, satuksid püssitoru ette ka isendid, kes ei pruugi koerte murdmisega kuidagi seotud olla. “Samas kahju mittetekitavate karjade lõhkumisel võivad vanaloomade hukkumise järel kahjud tulevikus hoopis suureneda ning nende edasise ärahoidmise asemel saavutame vastupidise – noortest huntidest sirguvad nuhtlusisendid.” Tanniku sõnul on Lääne-Viru maakonnas kahjustused esinenud hajusalt üle maakonna ja seetõttu ei saa väita, et tegu on kindlate nuhtlusisenditega, kes koeri murravad. “Ühtlasi ei ole küttimise eriloa saamiseks esitatud keskkonnaametile taotlust. Selle taotluse peaksid esitama kas kahjustuse saanud koerte omanikud või kohalik jahiselts,” rääkis ta ning lisas, et huntide arvukust tuleb hoida mõistlikes piirides, et säiliks looduslik tasakaal. “Hundid on olulised sõraliste arvukuse ohjajad – näiteks metskitsede arvukuse ohjamiseks ei piisa vaid jahimeestest.” Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil ei nõustu väitega, nagu oleks lumevabad talved viimastel aastatel huntide arvu kindlakstegemist pärssinud. “Ülemöödunud talv oli väga hea hundivaatluste tegemiseks, möödunud talv oli tõesti kehv. Keskkonnaagentuur hindab huntide arvukust eelkõige jahimeeste tehtud vaatluste põhjal. Samas tekib küsimus, et kui mitte tehtud vaatluste, siis mille põhjal hindavad jahimehed huntide arvukust.” Samuti on Männili sõnul arvesse võetud jahimeeste varasemaid loendusandmeid. “Keskkonnaagentuur on kasutanud kõiki jahimeeste esitatud vaatlusandmeid arvukuse hindamisel. Keskkonnaagentuur analüüsib neid, arvestades vaatluse kohta, aega ja vaatluse sisu ning arvestab loomade liikuvust. Ilma kõiki neid näitajaid arvestamata võib suurkiskjate puhul arvukust kergesti üle hinnata,” lisas ta. Varasemat väikest hundi küttimislubade arvu põhjendas Margo Tannik sellega, et eelnevatel aastatel on hundikahjustuste hulk tagasihoidlik olnud. “Eelmisel aastal olid Lääne-Virumaal hundikahjustused minimaalsed – ühel korral murti üks lammas ja haavati kaheksat looma. Kuna kahjustused olid väga väikesed ning riik hüvitab huntide tekitatud kahju, ei olnud Lääne-Virumaa ohjamisalal elava hundikarja täielik äraküttimine põhjendatud ning väljastati ka vähem küttimislubasid. Kuna sellel aastal on kahjustused suuremad, eraldatakse maakonda hõlmavatele Lääne-Viru ja Viru ohjamisaladele ka rohkem küttimislube.”
