Eesti inimeste ohutunne koroonaviiruse leviku suhtes kasvas oktoobris veidi ning 83 protsenti inimestest on valmis kandma maski, selgub uuringust. Oktoobri alguses Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes veidi kasvas ning olukorda hindab kriitiliseks 58 protsenti inimestest, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud Turu-uuringute AS küsitlusest. Septembris pidas koroonaviiruse olukorda endiselt kriitiliseks 55 protsenti elanikest. 21 protsenti elanikest arvab, et terav kriis on möödas, kuid peab säilitama valvsust ja järgima ohutusabinõusid ning kaks protsenti usub, et kriis on täielikult möödunud. Keskmisest enam tunnetavad ohtu vanemaealised ja eestlased. Ka muust rahvusest Eesti elanike seas on ohutunnetus kasvanud. Elanike toetus praeguste meetmetega jätkamisele on suur - kõrge nakkusohuga riikidest saabunutele karantiini kehtestamist pooldab 85, piiranguid meelelahutusasutustele samuti 85, piiranguid sise- ja väliüritustele 78 ning alkoholi müügipiiranguid 62 protsenti elanikest. Koroonaviiruse leviku piiramise meetmete karmistamist pooldab 33 ja meetmete leevendamist 16 protsnsent ning 46 protsenti peab meetmeid asjakohaseks. Septembris olid need näitajad vstavalt 34, 11 ja 50 protsenti. Eestlased toetavad meetmete karmistamist pisut rohkem kui muust rahvusest Eesti elanikud. Võrreldes septembriga on suurenenud maski kandmine 16 protsendilt 23 protsendile ning üritusi, koosviibimisi ja ühistransporti vältivate inimeste osatähtsus. 83 protsenti elanikest on valmis erinevates kohtades maski kandma. Kõrgeim on valmidus kanda maski arsti juures, ühistranspordis ning kaubanduskeskustes ja kauplustes , vastavalt 75, 67 ja 60 protsenti elanikkonnast. Jätkuvalt on madalaim jätkuvalt valmidus kanda maski erapidudel, seda on valmis tegema vaid 19 protsenti. Võrreldes septembriga on valmidus maske kasutada pisut suurenenud – toona oli vähemalt mõnes kohas valmis maske kandma 80 protsenti elanikest. Üldse ei soovi maski kanda 14 protsenti elanikest, keskmisest sagedamini 35-64-aastased, muust rahvusest Eesti elanikud, Tallinna elanikud ja töötud. Mobiilirakendusese Hoia tuntus on võrreldes septembriga suurenenud, seda teab 90 protsenti elanikest. Septembris oli see näit 86 protsenti. Teadlikkus on kõrgem Põhja-Eestis ja madalam Kirde-Eestis. Oma telefoni on rakenduse laadinud 23 protsenti küsitluses osalenutest. Rakenduse kasutajaid on enam nooremate inimeste, eestlaste ja Põhja-Eesti elanike seas. Elanikest 44 protsendi sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekuid. Augustis oli see näit protsendipunkti võrra madalam. Töötavatest elanikest 57 protsenti pole koroonaviiruse levik töökoormust mõjutanud. Võrreldes septembriga on vähenenud nende inimeste osakaal, kelle töökoormus on vähenenud. Kaugtööd on võimalik teha 29 protsendil inimestest, 65 protsendil inimestest kaugtöö võimalust erinevatel põhjustel ei ole. Viimase 30 päeva jooksul on stressis või pinge all olnud enda sõnul 69 protsenti elanikest. Keskmisest sagedamini tunnevad stressi alla 35-aastased, keskmisel määral 35-64-aastased ning vähem üle 65-aastased. Tervikuna elanikkonna ja eriti vanemaealiste puhul on stressi üheks peamiseks põhjuseks kartus, et inimene ise või tema lähedased võivad koroonaviirusesse nakatuda. Seevastu 15-24-aastased tõid peamiste stressi põhjuste hulgas välja raskused vaba aja sisuka veetmisega, distantsõppest tulenevad probleemid ning liigse õppekoormuse. Tööealised vanuses 25-64 nimetasid stressi põhjusena töötamise ja sissetulekutega seonduvat, samuti tervishoiuteenuste vähest kättesaadavust. COVID-19 teemalise elanikkonna küsitluse 15. küsitluslaine toimus 8.-11. oktoobrini.
