Arenguseire: ravijärjekordade lühendamiseks laiendatagu õdede õigusi

uudised.ee

Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits kirjutab keskuse blogis, et Eesti peaks tervishoiuteenuse parandamiseks kasutama julgemalt mujal maailmas juurutatud lahendusi – näiteks Hollandis on ravijärjekordade lühendamiseks laiendatud õdedele õigusi inimeste ravimisel, Jaapanis lähtutakse erinevate riigielu otsuste tegemisel mõjust rahvatervisele ja Suurbritannias hinnatakse uue meditsiinitehnoloogia kasutuselevõtul esmalt selle tulemuslikkust.

Vananeva rahvastiku tingimustes tuleb Eestil leida järjest nutikamaid lahendusi, kuidas tagada inimestele kvaliteetne ja kiire tervishoiuteenus. Kuna juba 15 aasta pärast on tervishoiusüsteemi praeguse rahastamise korral haigekassa aastane puudujääk prognooside järgi ligi 900 miljonit eurot, siis tuleks Eestil väikese ja paindliku ühiskonnana julgemini testida teiste riikide uuenduslikke lahendusi tervishoiusüsteemis.

Jaapani elanike oodatav eluiga on üks maailma kõrgemaid ja ulatus 2018. aastal peaaegu 85 eluaastani. Samas moodustasid tervishoiukulud 2019. aastal 11,1 protsenti SKP-st. SKP-st kulutab 10 protsenti Holland, Suurbritannia 10,3 protsenti ja Rootsi 10,9 protsenti. Seevastu Eesti eelmise aasta kulud olid 6,8 protsenti. Kuidas on Jaapanis saavutatud tõhusus tervishoiusüsteemis? Ka teiste valdkondade poliitikate kujundamisel arvestatakse otsuste mõju tervisele, sest sotsiaalmajanduslikud tegurid mõjutavad oluliselt inimeste tervist.

Kui sarnane lähenemine võtta omaks Eestis, muutuks tervis teemana olulisemaks, paraneksid rahvatervisenäitajad ja need mõjutaksid omakorda positiivselt üldiseid majandusnäitajaid. Muidugi muudaks selline lähenemine poliitikakujundamise keerukamaks, sest tervisliku elustiili muutmiseks on vaja muuta mitmeid tegureid.

Lisaks kirjeldab Jaapani tervishoiusüsteemi tehnoloogiline innovatsioon – tehisintellekt, sensorid, tarkade proteeside kasutamine ja virtuaalsed konsultatsioonid. Laialdasem tehnoloogiline areng Eesti tervishoius vähendaks hoolduskoormust ja parandaks tervisehoiuteenuste kättesaadavust. Kuigi Eestis on üha enam levinud ka virtuaalsed arstivastuvõtud, siis toodud uuenduste kasutuselevõtt võib jääda andmekaitse – näiteks sotsiaaltöötaja ja perearsti andmevahetuse – ja raha taha.

Eesti patsientide omaosaluse osakaal tervishoiukuludest moodustab veerandi, aga Jaapanis poole vähem ehk 2018. aastal 12,7 protsenti. Kuigi Jaapanis on teatud juhtudel patsiendi omaosalus kuni 30 protsenti, siis on kasutusel ka kulude ülempiir ehk kui leibkonna kulud ületavad teatud piiri, siis katab edasised kulud kindlustussüsteem.

Hollandi elanike 81,9-aastane oodatav eluiga on üle Euroopa keskmise oodatava eluea, mis on 81 aastat. Meeste ja naiste oodatava eluea erinevus on üks Euroopa väiksemaid: 3,1 aastat ja Eestil on 8,7 aastat.

Tervisekindlustust pakuvad Hollandi elanikele mittetulunduslikud kindlustusandjad, kuid riigis on Euroopa madalaim täitmata ravivajadus – eelmisel aastal 0,2 protsenti, aga Eestis 15,5 protsenti.

Hollandi viimase aja uuendus on seotud  esmatasandi parandamisega. Iseseisvalt praktiseerivad õed tohivad välja kirjutada enamikku ravimeid ja teha madala riskiga kirurgilisi protseduure. Selle tulemusena väheneb koormus erakorralisele meditsiinile ja eriarstiabile, näiteks Hollandis laheneb 93 protsenti esmatasandi haigusjuhtudest ka esmatasandil.

Ka Eesti on võtnud Hollandiga sarnase suuna, kuid meid pitsitab õdede puudus. Nimelt oli 2017. aastal tuhande elaniku kohta Eestis 6,2 õde ja Hollandis 10,9. Lähiajal pole siin näha ka kiiret lahendust, sest meditsiinikooli lõpetab igal aastal ligikaudu 500 õde, samas kui vajadus on 700–800. Probleem ei ole ka ainult koolituses vaid ka seadusandluses, näiteks töövõimetuslehti ei saa pereõde teha.

Suurbritannia elanike üldised tervisenäitajad on head, kuid suured erinevused jooksevad elanikkonnas sotsiaalmajandusliku staatuse järgi. Ka Suurbritannia meditsiinis on järjest enam hakatud panustama patsientide kaugkonsultatsioonidele.

Suurbritannias on loodud meditsiinis uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks eraldi tervisemajanduslikus ja eetilises raamistikus toimiv meetod, milles võrreldakse uue tehnoloogia finantskulu ühe selle tehnoloogia abil lisanduva eluaasta kohta. Seatud on lävend, mille uus tehnoloogia peab ületama, et riik toetaks selle kasutuselevõttu. Raamistik loob objektiivse võimaluse uusi tehnoloogiaid hinnata.

Eestis on sarnast hindamist juba kasutatud uute ravimite ja seadmete hindamiseks – seni on tehtud 44 tööd ja seitse on veel käsil – ja nii võiks olla lihtne seda põhimõtet laiendada.

Arenguseire Keskus avaldab 28. oktoobril raporti pealkirjaga "Eesti tervishoid tulevikus – võtmetrendid ja näiteriigid", mis teeb sissevaate Eesti tervishoiusüsteemi väljakutsetesse ja võimalustesse kuni aastani 2035. Trendiraport on osa keskuse tervishoiu tuleviku uurimissuunast ja valminud koostöös mõttekojaga Praxis.

Kommentaarid puuduvad