Eesti

Südamearstid: Eesti noorte liikumisharjumused panevad muretsema

Foto: Madis Veltman/Delfi
12:33 26. oktoober 2020
Autor: uudised.ee
Allikas: BNS

PERH-i südamearstidele teeb muret, et Eesti noortest vaid 16 protsenti liigub igapäevaselt piisavalt, samas kui füüsiline aktiivsus noorena aitab kujundada treeningharjumused kogu eluks ja määrata tervise tugevuse ka vanemaks saades, vahendab BNS.

Põhja-Eesti regionaalhaigla südamearst Eno-Martin Lotman selgitas, et hinnanguliselt 80 protsendist haigekassa ravirahast kulub umbes 20 protsenti abivajajatele ja seda suuresti elustiilihaiguste tõttu. "Umbes pooled iga-aastastest surmajuhtumitest Eestis on seotud kardiovaskulaarsete surmadega ja sellega oleme me kahjuks esirinnas nii Euroopas kui ka kogu maailmas," märkis Lotman ja selgitas, et probleemid saavad alguse juba noorest east.

Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise aruande kohaselt liigub vaid 16 protsenti 11−15-aastastest kooliõpilastest soovitustele vastaval määral, tehes vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist tegevust päevas. "Tervis on üks meie väärtuslikumatest ressurssidest ning selle säilitamise nimel tuleb teha järjepidevalt ja eesmärgipäraselt tööd alates noorest east," kinnitas Lotman.

Mõõduka kehalise aktiivsuse all peetakse silmas selliseid tegevusi, mille tagajärjel hingamine kiireneb ja tekib kerge higistamine – näiteks kiirkõnd, sörkjooks, rattasõit, või ujumine – ning tugeva kehalise aktiivsuse all tegevusi, mille tagajärjel tekib tugev hingeldus ja higistamine, nagu jooksmine, kiire rattasõit, suusatamine või raskuste tõstmine.

Põhja-Eesti regionaalhaigla südamearsti Henri Kaljumäe märkis, et vähene füüsiline aktiivsus noorena peegeldab sarnast käitumismustrit ka täiskasvanuna. Tema sõnul näitavad Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmed, et minimaalseltki ei tegele tervisespordiga umbes üks kolmandik naistest ja isegi 40 protsenti meestest, kes seda tervise tõttu teha saaksid. "Samas on väheliikuv elustiil tänapäeval üheks kõige olulisemaks südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoriks ja tulemuseks on kehaliselt mitteaktiivsete inimeste hinnanguliselt 30 protsenti kõrgem üldsuremus," ütles Kaljumäe.

Spetsialistide sõnul mõjutab regulaarne treening ennekõike skeleti- ja lihassüsteemi, südame- ja veresoonkonda, parandab tasakaalu, koordinatsiooni ja kognitiivseid funktsioone ning aitab säilitada normaalset kehakaalu. Samuti langetab regulaarne kehaline aktiivsus mitmete haiguste tekkeriski, sealhulgas vererõhuhaiguse, ajuinfarkti, suhkruhaiguse ja südame isheemiatõve.

Uuringute järgi piisab igapäevaselt ka tagasihoidlikust füüsilisest aktiivsusest, ka jalutamisest, kuid veelgi paremad tulemused tulevad mõõduka füüsilise koormusega. Alustada võib kasvõi 10-minutilisest võimlemisest iga päev ja sealt edasi saab treeningu pikkust ja koormusi tasapisi tõsta.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!