Täna
26. nov
4...9
3...8
Homme
27. nov
0...5
0...5

Eesti

Uuring: Eesti põhjavee seisund on Euroopa keskmisest parem

Foto: Tanel Meos/Delfi
12:19 20. november 2020
Autor: uudised.ee
Allikas: BNS

Põhjavee seisundi tänavuse uuringu kohaselt on 74 protsenti Eesti põhjaveest heas seisundis, mis on Euroopa riikidega võrdluses keskmisest parem, vahendab BNS.

Enim probleeme esineb põhjaveega erinevates sügavuskihtides Kirde-Eesti piirkonnas, teatas reedel Keskkonnaagentuuri pressiesindaja.

Uuringust järeldub, et enamikes Eesti piirkondades ei ole rikkalike sademete tõttu põhjaveevarudega probleeme ning põhjaveekogumites on põhjavee seisund hea. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti olukord keskmisest parem.

„Erandiks on vaid Kirde-Eesti piirkond, kus põhjaveekogumid on halvas koguselises seisundis, ulatusliku kaevandusvee väljapumpamise ja suure veevõtu tõttu, mis mõjutab omakorda ka piirkonna järvede veetaset,“ rääkis Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna peaspetsialist Kristiina Olesk.

Põhjaveekogumid on halvas  olukorras just keemilise seisundi tõttu ehk liigsete saasteainete sisaldumise tõttu. Enim probleeme ongi Ida- ja Lääne-Virumaal, kus põhjavees esineb üle normi fenoole, sulfaate, ammooniumi, keemilist hapnikutarvet, kloriide ja teisi aineid. Esmakordselt on hinnatud ka asjaolu, kus põhjavesi võib piirkondlikult pinnavett reostada kõrgema baariumi ja toitainete sisaldusega.

Ka Lääne-Eestis Matsalu piirkonnas on põhjavee halva seisundi põhjuseks keemilise hapnikutarbe normist kõrgem näitaja, mis viitab orgaanilise aine sisaldusele põhjavees.

Samuti on halba seisundisse hinnatud Prangli saar, kus põhjavees esineb nii kõrge PHT kui pH.

Eestis on põhjavee majandamiseks ja kaitseks moodustatud 31 põhjaveekogumit, mille seisundit hinnatakse iga kuue aasta tagant. Põhjavee seisundi hinnangu töö teostajaks oli Eesti Geoloogiateenistus ning rahastajaks Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodika kohaselt läbitakse nii keemilise kui koguselise seisundi hindamiseks erinevad testid, mille põhjal selgub iga põhjaveekogumi koondseisund. Keemilise seisundi testide puhul jälgitakse näiteks, et üldise keemilise koostise näitajaid ei oleks üle kehtestatud piirväärtuste või et põhjavesi ei muudaks halvaks mõne põhjaveetoitelise jõe või järve vee seisundit. Koguselise seisundi testide puhul jälgitakse, et põhjaveekogumi alale jäävates kaevudes oleks veevõtt ja põhjaveetoitumine tasakaalus ning mereäärsetes piirkondades ei tekiks liigsest veevõtust soolase merevee sissevoolu põhjaveekihti.

Põhjaveekogum hinnatakse ohustatuks, kui esineb saasteainetele kehtestatud läviväärtuste ületusi või nende sisalduste kasvusuundumusi.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!